Janis Ratnieks on hinnatud pulmafotograaf ja ta annab isikliku ausa ülevaate Nikon Z 8 kaamera päriselus katsetamisest pulmafotograafias.
Tean, et Nikon Z 8 kaamerat on sadu kordi katsetatud ja sellest ülevaateid kirjutatud. Siin on siis saja esimene. Mille poolest see erineb? Vaatan kaamerat pulmafotograafi vaatenurgast ja räägin, millised on minu järeldused pärast kolme fotosessiooni – üks pulmaeelne fotosessioon Pariisis ja kahed kahekesi abiellumised Prantsusmaa lossis.

Olen alati uskunud, et kaamera on palju rohkemat kui selle näitajad. Mõnikord on andmelehel kellad ja viled, kuid kaamera osutub keskpäraseks. Teine kord on näitajad üsna tagasihoidlikud, kuid kaamera ise muutub oskuslikes kätes suurepäraseks tööriistaks.

Selles ülevaates ei räägi ma ainult Nikon Z 8 funktsioonidest, vaid ka sellest, kuidas oli kaameraga töötada, selle tugevatest ja nõrkadest külgedest reaalsetes pildistamise stsenaariumides ning kas kaamera vastas oma eelkäijate ja konkurentide poolt seatud ootustele. Nii et kui soovid arvamust inimeselt, kes üldiselt ei kirjuta kaamerate arvustusi, vaid hoopis kasutab neid igapäevaelus (pulmafotograaf?), siis oled õiges kohas.

Minu fotograafia alane taust

Alustasin pulmafotograafina tegutsemist 2004. aastal ja sellest alates on mul olnud au jäädvustada hetki rohkem kui 600 pulmas ja 35 riigis kogu maailmas. Aastate jooksul olen töötanud Canon 20d-ga, millele järgnesid EOS 5d, EOS 1ds MkII ja EOS 1ds MkIII. Siis andis Nikon 2007. aastal välja D3 ja keeras kõik pea peale. Äkitselt oli käepärast ISO 6400, 14-bitised raw-failid 10 kaadrit sekundis ja suur aku. Nii et tõepoolest, ma vahetasin kaubamärki ja sellest ajast alates olen töötanud D3, paari D3s-i, D4, D850, Z6II ja võimsa D5-ga … ning nüüd Nikon Z 8-ga.

Olen küll katsetanud ka teisi kaubamärke: Leica S2, M9, M10 (tüüp 240), keskmises formaadis digitaalne Hasselblad H3D39II, Pentax 645D, 645Z, Fujifilm GFX 50s, 100, 100s ja Phase one IQ180. Ehkki kõik on muljetavaldavad kaamerad, puudus neil enamasti paindlikkus, vastupidavus, sobiv suurus ja kaal, et minu kaamerakotti mahtuda.

Minu hübriidkaamera teekond ja mured

Olin alguses peeglita variandi suhtes põnevil ja vahetasin ühe oma D850s-i Nikon Z 6II vastu, arvates, et see oleks suurepärane kooslus minu teise D850-ga, kuna neil olid sarnased akud, mälukaardid ning lisaks Z 6II 24 Mpx anduri võimekus vähese valguse tingimustes. Niisiis, kasutasin Z 6II-e koos D850-ga aasta aega ja avastasin mõned probleemid, mis mind tugevalt häirisid. Need häirisid mind nii palju, et müüsin Z 6II maha ja ostsin selle asemel kasutatud D5.

Z 6II probleemid on järgmised.
1. 99% ajast, mil ma pulmades inimesi pildistan (kui on päikesepaisteline päev, meeldib mulle pildistada vastu päikest ja taustavalgustus lisab pildile sügavust), siis vastu päikest pildistades, kui objektiiv helendab või kaadris on liiga palju päikesevalgust, hakkab fookus edasi-tagasi “saagima” ja ei jää tihtipeale näol peatuma. DSLR (peegelkaamera) oli sel puhul usaldusväärsem.
2. Pimedas ja küünlavalguse tingimustes, näiteks pulmakõnede ajal ja küünlavalguses, lülitus see faasituvastuse AF-st kontrastituvastuse AF-le, mis on tehnoloogias korralik tagasiminek ja tähendab fookuse leidmisel rohkem hüplemist ning fookusest väljas oleva pildiga leppimist. Saan aru, et pimedas on näos palju vähem kontrasti kui näiteks taga oleval tapeedil, aga D850-l ei tekkinud mingeid raskusi. Lihtsalt ISO 16000 juures esineks hullumeelne müra.
3. Kaamera käsitsemisest üldiselt. Mulle ei meeldi, kui parasjagu mitte pildistades on kaamera välja lülitatud, sest sisse-välja lüliti on katikunupu lähedal. Kui ma ei pildista, siis on see välja lülitatud, aga kui ma näen midagi ja tõstan kaamera silme ette, ei ole Z 6II veel sisse lülitatud. Nii et loe üheni ja hakka pihta. Mõnikord oli aga liiga hilja. Ma tean, et probleem on minus, mitte kaameras, aga siiski.

Toon välja valdkonnad, mis minu arvates tekitavad endiselt kõigi peeglita kaamerate puhul küsimusi:

1. Pildiotsija. Ehkki see on kiire ja tundlik, eelistan siiski optilist varianti, mille kontrast on väiksem ja kus ei rakendata valge tasakaalu.
2. Aku kestvus. On probleem ja ei ole ka. Muidugi, sul võib 2-3 lisaakut kaasas olla ja see ei tekita päeva jooksul tavaliselt probleemi. Kuid ma pildistan üsna tihti järjestikuseid pulmi ja kui ma olen ühel päeval kasutanud ära näiteks kolm akut, pean neid järgmise päeva hommikuks laadima. Ma reisin väheste asjadega ja mul on kaasas ainult üks laadija, mis tähendab, et pean sättima äratuskella 2–3 tunni pärast mind üles äratama, et teine aku laadima panna. D5-ga on mul kaks akut, mis peavad vastu kokku 10–12 tuhat kaadrit, nii et põhimõtteliselt on nädal aega hooletu! Pulmade järjestikust pildistamist juhtub sagedamini, kui võiks arvata. Septembris pildistasin kuue päeva jooksul viis pulma.
3. See on keeruline – peeglita fookused töötava avaga. DSLR otsib fookust laialt avatud avaga ja näeb selgelt, kas fookuspunkt on fookuses või mitte. Peeglita kaamera ehk hübriidkaamera fookustab väiksema avaga, näiteks 5,6-ga. See on ehk minu isiklik teema, aga tahaksin teada, kuidas teeb andur kindlaks, kas fookus on fookuspunktis kõige teravam? Usun, et andur saab vastuse „piisavalt hea“, kinnitab fookuse ja laseb mul kaadri jäädvustada. Ma arvan, et see on ka eespool oleva 2. punkti probleem. Kui pildistada pimedas keskkonnas, siis ma ikkagi vähendan oma 1.4 objektiivi kuskil 2.2 või 2.8-ni. See tähendab, et andurit läbib fookustamiseks ühik või kaks vähem valgust. Üks põhjus, miks fookust ei saavutata. Samas, ma pildistan üldiselt üsna suure avaga, mitte 1.4-ga, aga harva üle f4. Kuid küsimus tuli siiski tõstatada. Märkus meie lugejatelt – Sony fookustab täielikult avatud avaga. Tore. Nikon fookustab kuni f/5.6 tööavaga. Kui ava veelgi rohkem sulgeda, fookustab see ikkagi f/5.6-ga. Tänan teid, kallid lugejad, et sellele tähelepanu juhtisite.
4. Rulluv katik. Mul oli ühes pulmas teine fotograaf kaasas ja kõik tema tordi lõikamise kaadrid olid rulluva katikuga (ta pildistas teist marki kaameraga). Tõepoolest, valgus oli seal kohutav – värvide virr-varr, LED-valgustid, kohtvalgustus ja kogu kompott. Peeglita kaamera lollitas see ära, DSLR-iga probleemi ei olnud.

Kõigi nende probleemide tõttu müüsin Z 6II kaamera maha ja ostsin Nikon D5-e. Ma teadsin, et see oli vana tehnika, aga mul oli veel hunnik CF-kaarte ja üldiselt on see suurepärane, vastupidav, tundlik, vähese valguse oludes võimekas kaamera, nii et mul on see ikka veel alles!

Kui Nikon esitles kaamerat Z 9, olin huvitatud, kuid kuna ma ei saanud seda testida, siis ei kavatsenud ma kulutada viis-kuus tuhat millegi peale, mis ei pruugi töötada. Loomulikult võis internetist hulgaliselt kiidusõnu leida, nagu alati. Tänavu septembris sain kohalikult Nikoni esindajalt sõnumi, et uus Z f on väljas. Vastasin, et andku mulle Z 8 või Z 9 testimiseks ja ma kaalun ehk pärast oma käega katsumist mõne ostmist. Lühidalt öeldes sain testimiseks Z 8 ja NIKKOR S 85mm 1.2 objektiivi. Mulle kaamera üldiselt meeldis, nii et tegin tellimuse ja sain selle kaks päeva hiljem kätte. Kuna maksin siin Euroopas 3600 Eurot + käibemaks, siis pean seda ülevaadet erapooletuks.

Z8 kasutamine – kaamera disain ja funktsionaalsus

Z 8 on suurem kui Z 6II ja sarnaneb paljuski D850-le. Mul ei ole ühtegi Z objektiivi, seega kasutan oma olemasolevat FTZ II adapterit, mis tundub palju mugavam kui algupärane FTZ. Kaamera on käes mugav.

Pildiotsija näitab väga tundlikku pilti, mis on tõenäoliselt tingitud kahekordsest näiduandurist. Märkimisväärne muudatus on mehaanilise katiku heli puudumine. Kuigi menüüs saab aktiveerida katiku heli ja tagasiside saamiseks lisada pildiotsija pimenduse, on see minu arvates liiast. Seega mul puudub säriaja kohta helikinnitus ja pildiotsija perimeetril on vaid väike valgussähvatus, mis annab märku foto tegemisest. Mõnikord sellest ei piisa, kui pildiotsijas toimub liiga palju. Sa lihtsalt ei tea, kas said kaadri või mitte. Siis pead usaldama oma sõrme.

Üldiselt on see mulle meeldima hakanud. Kuna katik on ainult elektrooniline, on maksimaalne kiirus 1/32000 ja sa saad täissuuruses ja kvaliteetsed raw-sarivõtted kiirusega 20 kaadrit sekundis. Muljetavaldav. Kas mul on seda vaja? Pole kindel, aga minu arvates tuleb siin endale ja teistele meelde tuletada, et kaamera ei ole mõeldud ainult minu jaoks. See on suunatud väga laiale kasutajaskonnale. Ühesõnaga tore, et mitmed muljetavaldavad funktsioonid on olemas, ehkki ma ei pruugi neid kunagi vajada.

Tagasi pildiotsija juurde. Pilt on terav ja selge. Ma pildistan alati „neutraalse“ pildi kontrolliga, et pilt pildiotsijas ei oleks liiga kontrastne. Ma näen helendeid ja varjualasid ning clipping’ut on vähem. Suure kontrastsusega keskkondades nägin ikka veel nägusid mustana, aga musta saab ainult pildiotsija jaoks pildilt eemaldada. Kuna on oktoobri lõpp, siis siin päikest eriti ei ole, nii et seda tuleb katsetada, kui päike tagasi tuleb.

Valge tasakaal pildiotsijas on hea. Mul on AWB kogu aeg sisse lülitatud, mis on hea päevavalguses, ja see pole sinaka varjundiga, mida olen näinud mõne Sony ja Fuji kaamera puhul. Asi muutub keeruliseks volfram- ja LED-valguses või segavalguses üldiselt ning siis igatsen ma optilist pildiotsijat.

Fookustamine. See ei ole probleem, kui taustal on väga ere või selge (päikese)valgus. Olin päris uudishimulik näo/silmade äratundmise suhtes. See töötab hästi, kui jäädvustad ühte-kahte inimest. Muidu juhtub nii, nagu mul Trocaderos Pariisis, tuhande inimesega kohas, kus kaamera valis pidevalt juhuslikke nägusid välja. Kõiki peale selle, keda ma vajasin. Nii et naasin oma keskpunkti fokusseerimise ja ümberkadreerimise meetodi juurde. Ma tean, et on olemas võimalus vähendada nägude otsimise ala ja tõenäoliselt oli mul laia ala AF peal … aga nii üksik- kui ka pidevfookuse puhul on niivõrd palju AF-režiime. Tean, et saan menüü kohandamisel mittevajalikud eemaldada. Pean seda tegema.

Üldiselt on kaamera kiire – leiab fookuse, lukustab selle ja teeb pildi. Kaamera sisselülitamisel ei ole praktiliselt mingit viivitust. See on kohe pildistamisvalmis, mis on väga hea.

Fokuseerimine pimedas. Kui objekt on liikumatu, on kõik hästi. Suudab fookuse leida ka peaaegu pimedas, kui objekt ei liigu. See on muljetavaldav. Silmale on asi nähtamatu, aga läbi pildiotsija näeb seda nagu öönägemisseadmega. Samas on nägude fokuseerimine ikka veel raskendatud. Näiteks inimeste puhul, kes loevad/räägivad küünlavalguses. Tulemus jääb pehme ja D5 hoolitseb selle kaadri eest.

Seoses küünlavalgusega (pildistabilisaator töötab hästi) leidsin ühe kaadri, mille olen 50mm objektiiviga 1/10 sekundi juures käes hoides teinud. Muljetavaldav. Tean, et pildistabilisaator ei päästa igat kaadrit, aga ma sain selle tehtud.

Aku kestvus. Originaalaku kestab terve päeva ja natuke ka teisel päeval. Esimesel päeval tegin kogu päeva jooksul 1300 pilti, teisel päeval oli 400 kuni 500, nii et jah, aku on hea. Mul on veel kaks D850 varuakut (vähem mAh-e), nii et iga aku pidas vastu umbes 1000 kaadrit. Need pole küll minu jaoks harjumuspärased numbrid, kuid ajavad siiski asja ära.

Ma hindan Z 8 energiasäästurežiimi. Kui sa ei pildista aktiivselt, hoiab see kaamera ärkvel, vähendades kaadri värskendussagedust pildiotsijas või ekraanil, ning on valmis pildistama, kui sina seda oled, ja on ikka veel piisavalt tõhus.

Faili kvaliteet

Z 8 pildikvaliteet on D850-ga võrdne. Kuigi D850 on vanem, on selle võimekus ISO 65 ja 800 vahel 35 mm kaamerate puhul endiselt üks parimaid … Z 8 on sama hea, aga lisaks erakordselt kiire. Z 8 näib olevat veidi parema renderdusega, mis võib olla tingitud täpsemast fookusest või lihtsalt teistsugusest töötlemisviisist. See ei ole tingimata parem või halvem, lihtsalt väga tähelepanelikul uurimisel veidi erinev. Tegin Z 8-ga pildi ISO 36000-ga. Pilt pole mürarikas, kuid saab värvimüraga paremini hakkama kui D850, tõenäoliselt tänu uuendatud anduritehnoloogiale ja töötlemisele. Samas ma ei tea, miks ma jäädvustasin selle foto nii kõrge ISO-ga. Tavaliselt on mul automaatse ISO seadistuse puhul piiriks 20 000. Kuna Z 8-l on sama palju piksleid kui D850-l, on nende failisuurused sarnased. Pildistan raw-vormingus kadudeta pakitult ja failid on keskmiselt 50–60 MB.

Omadused ja kohandamine

Ootuspäraselt on see kõige täielikuma paketiga kaamera, mida olen proovinud. Sätteid on kõige jaoks ja kui võimalusi on liiga palju, saab need eemaldada ja alles jätta vaid vajalikud.

Huvitav asi on see, et HDR võtab kaks kaadrit järjest ja kombineerib need. Saad valida, kas soovid seda ainult ühe kaadri või seeria jaoks. Mul oli vaja 3-4 kaadrit, nii et jätsin selle seeria jaoks sisse. Nojah, unustasin selle välja lülitada ja nüüd on mul rida topelt nägudega kaadreid … sest see valik ei sobi liikuvate objektide puhul.

Kõrgsagedusliku väreluse vähendamine (high-frequency flicker reduction) – usun, et see peaks lahendama minu mure seoses väreleva valguse, näiteks LED-iga. Paraku on tulemuseks kõige absurdsemad säriajad, nagu 1/50.2 või 1/100.7 (juhuslikud numbrid), kuid 1/250-st kuni 1/30-ni kerimine võtab kõigi vahepealsete kümnendkohtadega aega. Nii et mul on see välja lülitatud.

Veel üks – vaikne režiim. Mulle meeldib vaikne kaamera, kuid ma ei saanud aru, miks mu välk oli välja lülitatud. Selgus, et välku pole, kui kaamera on vaikses režiimis. Seega lülitan ma seda sisse ja välja ning minu kaamera on muudetud vaikseks, kasutades sätet „katiku helid“.

Punktide teravustamine esiletõstmiseks – see oli ka teistes kaamerates olemas, kuid Z 6II puhul oli funktsioon kohandatud fn1 nupu all lihtsamini kättesaadav. Siin ei saa ma seda ühe nupu alla programmeerida. Ühe kohandatud nupu alla saab programmeerida vaid kogu säriaja seadmise spektri. Nii et kui ma seda vajan (mitte tihti), pean ma ikkagi nuppu vajutama ja siis valima. Võibolla on see teema, mida ma pean veel uurima.

 

Nagu mainitud, on see kaamera väga kohandatav, nii et ma lisan siia järk-järgult uusi avastusi.

Tagumise ekraani ja pildiotsija vahel vahetamine. Ma ei tea, mida sellega on tehtud, sest Z 6-ga oli see probleem, aga Z 8-ga mitte. Ma ei ole kordagi ekraani nuppu vajutanud. Kaamera lihtsalt teab, et ma tahan oma fotosid teha läbi pildiotsija, vahel läbi tagumise ekraani ja ma tahan neid vaadata tagumisel ekraanil.

Nii et kokkuvõttes olen kaameraga rahul. Mul olid omad kõhklused, kuid enamasti olen neist üle saanud ja usun, et see on korralik tööriist ja teenib mind veel nii mõnedki aastad. Olen viimasel ajal liikuvate piltide vastu huvi tundnud ja see kaamera on tänu mehaanilise katiku puudumisele ideaalne, nii et kõik on super. Akud – harjutan end varuakusid kaasas kandma, võib-olla on vaja osta mitu.

Nagu juba öeldud, oli minu testseade varustatud muljetavaldava 85mm 1.2 S objektiiviga. Kommentaar objektiivi kohta. See on üks ilus tehnoloogiline saavutus – suur, raske, kallis ja hea. Värviaberratsioonid on paremini kontrollitud kui minu 85mm 1.4G puhul, kuid suurus ja kaal on tunduvalt suuremad.

Siin peaks ka arvatavasti märkima, miks mul ei ole ühtegi Z-objektiivi. Põhjus on selles, et ma pildistan kahe kaameraga, milleks on DSLR ja Z-seeria, mis pole omavahel vahetatavad. Proovisin miksida, kui mul oli Z 6, aga see polnud hea mõte. Adapter oli alati valel ajal kotis tagasi või Z-objektiiv oleks F-korpusele paremini sobinud … liiga palju vaeva, nii et F jääb.
Üldiselt meeldib mulle see, kuidas kaamera on käsitsetav, mulle meeldib, kuidas see fookustab ja reageerib minu pooleldi ja täielikult vajutatud katikule, ning failid jäävad ilusad. Kuna kolmest pildistamispäevast kahel sadas, siis katsetasin korralikult ilmastikukindlust ja selles vallas on kõik hästi. Ilmastiku mõttes on järgmine väljakutse talv, mil on oodata ka –20 °C. Nii et saan sellest veebruaris kindlasti rääkida.

Nikon Z 8 on pulmafotograafile hea kaamera, soovitan soojalt.

10 KKK, millele olen oma ülevaatega loodetavasti vastanud

1. Mis on Nikon Z 8? Nikon Z 8 on D850 järeltulija, tipptasemel peeglita täiskaaderkaamera. D850-st on see palju kiirem.
2. Milline on Z 8 andur võrreldes teiste kaameratega? Z 8 on varustatud 45,7 MP Stacked CMOS anduriga, millel on topeltnäit. See võimaldab anduri kiiret näitu, nii et andur töötab üldise katikuna ja pakub väga suuri pildistamiskiirusi.
3. Milline on Nikon Z 8 pildistamiskiirus? Z8 suudab pildistada raw-vormingus kuni 20 kaadrit sekundis ja jpeg-sid kuni 120 kaadrit sekundis. Sarivõtted on kiired, nii et hangi endale kindlasti kiire kaart.
4. Kuidas toimib Z 8 autofookus? Autofookuse süsteem on täiustatud ja kiire, aga ka väga hästi kohandatav, nii et saad seda vastavalt vajadusele seadistada.
5. Kas Z8 toetab videosalvestust? Jah, Z 8-l on 8k videovõimekus. Video kohta siin kommentaare pole, sest ma ei ole seda veel katsetanud.
6. Kuidas on Z 8 võrreldav lipulaevaga Z 9? Z 8 pakub sarnaseid funktsioone nagu Z 9, kuid on väiksema aku ja korpusega. Z 9 keres on sisseehitatut GPS, mida Z 8 keres ei ole.
7. Kas Z 8 suurus ja kaal on probleemiks? Ei, sest kaamera peabki nii palju kaaluma.
8. Kuidas on Z 8 pildikvaliteet? Pildikvaliteet on suurepärane ja võib 35mm digimaailmas olla üks parimaid.
9. Kas Nikon Z 8 sobib professionaalsele fotograafile? Jah, Z8 on oma mitmekülgsuse ja võimsate funktsioonide tõttu väga sobiv nii professionaalidele kui ka amatööridele.
10. Kuidas on Nikon Z 8 hind võrreldes konkurentidega? Kõik on suhteline. Z 8 on kallis, kuid samas väga funktsionaalne ja selle hind on töövahendi puhul täiesti vastuvõetav.

Soovitame Janis Ratnieksi hakata jälgima Instagramis.

Article in English