Välikatse ja ülevaade pulmafotograafidele: Nikon Z f ja NIKKOR Z 50MM F/1.2 S

By in
89
Välikatse ja ülevaade pulmafotograafidele: Nikon Z f ja NIKKOR Z 50MM F/1.2 S

Janis Ratnieks testis Nikon Z f kaamerat ja NIKKOR Z 50mm f/1.2 S objektiivi ning jagas seda meiega. Siin on tema kogemuse eesti keelne artikkel.

Nikon Z f – oluliste faktidega kiirülevaade – pulmafotograafi vaatenurgast

Mainisin oma eelmises tehnilises artiklis „Nikon Z 8 ülevaade“, et Nikoni esindaja võttis minuga ühendust ja teatas, et uus Nikon Z f kere on väljas. Ostsin Nikon Z 8 kokkuleppel, et saan seda Z f-i ühe päeva jooksul proovida. Nagu alati, pidas ta oma lubadusest kinni ja andis mulle paariks päevaks oma armastatud Nikon Z f-i, et saaksin seda proovida Chateau de Challaini lossis toimuvas pulmas. Oleks vaid olnud päikesepaisteline suvepäev, kuid tegu oli hoopis hämara veebruari alguse päevaga Loode-Prantsusmaal. See ei olnud tegelikult väljakutse ei kaamerale ega objektiivile, vaid hoopis Ginale ja Steve’ile, kes olid harjunud Shanghai leebemate talvedega (on need seal ikka leebemad?). Mantlit ei saanud sel päeval kanda, sest tõepoolest, tseremoonia toimus õues. Mu jalad olid märjad, aga see selleks.

Noorpaar jalutab käsikäed Chateau de Challain lossipargis. Taustaks on loss. Noored armunud vaatavad teineteisele silma ja peigmees kannab pruudikimpu. Nad on väga pidulikult riides, härrasmehel on kikilips ja neiul on loor.

Rääkides seadistusest – palusin lisada Nikkor Z 50mm f/1.2 S objektiivi. Mitte et see oleks minu unistuste kombinatsioon. Mind lihtsalt huvitasid kaamera ja objektiiv eraldi. Minu uudishimu kaamera suhtes seisnes selle visuaalses atraktiivsuses ja objektiivi puhul selle tehnilistes võimalustes. Seega võtsin pulma jaoks kaasa järgmise varustuse: kaamerad Nikon Z f ja Nikon Z 8 koos objektiividega Nikkor 24-70mm f/2.8  S + FTZ ja Nikkor Z 50mm f/1.2 S. Suumi kasutasin suurema osa ajast Nikoni Z f-ga ja 50mm oli Z 8-ga. Jagan oma lühiülevaate kahte ossa.

Nikon Z f

Üldiselt meeldib mulle see kaamera. Ehkki ma arvan, et see pole minu jaoks. Liiga palju on pidevat nuppude ja valikutega jändamist. See, kuidas ma pulmades pildistan, on väga dünaamiline. Mõistan kaamera visuaalset ligitõmbavust, kuid käsitsemine, nuppude paigutus ning säriaja, ava ja ISO muutmise viis on praeguseks juba edasi arenenud ja ma isiklikult ei näe põhjust ajas tagasi liikuda. Jah, Fuji on müünud hulgaliselt retrostiilis kaameraid ning Nikon tahab ka sellest pirukast oma ampsu võtta, pakkudes Fujist paremaid kaameraid. Tõepoolest, ma eelistan igal ajal Nikonit Fuji X-seeriale. Pildikvaliteet on tõesti väga hea. Failid tulevad kenasti töödeldud (JPEG), aga ma pildistan ju NEF-is neutraalse pildistiiliga.

Nikon Z f kaamera kere koos NIKKOR Z 50mm f/1.2 S objetkiiviga

Kaameral on aastate jooksul hästi testitud 24 MP andur, mis on väga lollikindel. Võid selle ette mis tahes objektiivi panna ja saad ikkagi tulemuse. Kõrge ISO võimekus on suurepärane, aga dünaamilist ulatust ei saanud ma testida, kuna päev oli hall ja märg ning valgus ei tekitanud kaamerale mingitki väljakutset. Aku kestvus oli peeglita kaamera jaoks piisav, vahetasin seda üks kord. Autofookusega oli kõik hästi, see ei hakanud midagi „jahtima“. Ühesõnaga, kaameraga oli kõik korras, nii et ma ei hakka seda ükshaaval siin lahkama, vaid keskendun asjadele, mis on minu jaoks olulised.

Teada-tuntud andur ja sama aku – kujutage ette, et nii näeks Z6 III välja retrostiilis korpuses. Kui korpusest rääkida, siis on kaamera kaunis. Aga kõik ilus ei ole ka funktsionaalne 🙂, nii et jah, ma igatsesin käepidet. Saan aru, et väiksemate objektiividega, nagu 40mm f/2 SE või 28mm f/2.8 SE, oleks kasutamine käepärasem olnud. Paraku ma ei ole nende suur fänn. 40mm mul mõnda aega oli ja see meenutas mulle nõukogude Industar-50 3.5-e, ehk siis pildistas küll, aga see oli ka kõik. Nii et suuremate objektiivide puhul (jah, enamik Z-objektiive on rasked) ei ole kaamerat eriti mugav hoida, sest puudub käepide.

Minu teine mure on juhtnupud. Jah, olemas on valik säriaja, särituse kompensatsiooni, ISO ja pildistamisrežiimi jaoks + kaks tavalist ratast/valikuketast pöidla ja pildistamissõrme jaoks. Olen kindel, et kui see on sinu ainus kaamera, siis õpid seda kõigi nende valikutega kasutama, kuid minu jaoks oli see ebaloogiline. Kui võtad ükskõik millise Nikoni kaamera, kas uusima filmimudeli, vana digitaalse või Z8/Z9, töötavad need sarnaselt – sul on eesmine ratas, et muuta olenevalt programmist katikut või ava, ja ratas pöidla jaoks, et muuta särituse kompensatsiooni. Siin aga koged FM2-hetke. Samas, kui ma oleksin kaamerat mitmes pulmas kasutanud, siis poleks ehk probleeme olnudki.

Fotograaf seisab peigmehe selja taga. Peigmees vaatab lossi poole ja peigmehe suunas kõnnib imekaunis tumedapäine valgeskleidis pruut.
Ilmastikukindlus – toimis hästi.

Ilmastikukindlus – kõik toimis, päev oli niiske ja tseremoonia ajal sadas natuke.
Liigendiga ekraan – ekraani liigend on teistsugune, rohkem Canoni moodi. Ma saan aru, miks see nii on tehtud – et saaksid ennast näha ja endast selfisid või videoid teha. Ma ei ole lihtsalt sellest eriti vaimustunud. Kui ma Z 8 või D850 ja Z6 II ekraani välja keeran, siis on see ikka objektiivi teljel. Kui soovin Z f-ga madala nurga alt pildistada, pean vaatama objektist veidi vasakule, mis pole ideaalne.

Loodan, et ei tüüta teid asjadega, mis mind puudutavad. Lihtsalt kuna ma olen nüüdseks 20 aastat pulmi pildistanud, jäädvustades umbes 150 000 komponeeritud pilti aastas, on mul isiklik vaatenurk ja viis, kuidas ma midagi teen. On asju, mis mind kaamerate puhul huvitavad, ja mis mind üldse ei huvita.

Kokkuvõte

Niisiis kokkuvõtteks. Hea kaamera, millel on kõrge tabavuse määr tänu lollikindlale andurile, suurepärasele protsessorile ning autofookussüsteemile. Hea aku, hea pildistabilisaator, palju nuppe ja valikuid, kui sulle sellised värgid meeldivad, suurepärane funktsionaalsus. Selle kaameraga saab teha palju asju, lihtsalt stsenaariumide vahel ümberlülitamine võtab kauem aega. Vlogijate jaoks tehtud ekraan. On küll üks probleem, mis puudutab kõiki peeglita kaameraid (võib-olla ainult Nikoni puhul) – peeglita kaameraga jäin paljudest kaadritest ilma, kui paar kõndis pärast tseremooniat tagasi vahekäiku ja nende suunas visati õielehti. Minu arvates kipuvad kaamerad, olgu see siis Z 6, Z 8 või Z f, keskenduma aktiivsele objektile, näiteks õielehtedele, aga minul on vaja keskenduda inimestele. Märkasin sama, kui võtsin Z 8 lumetormi ajal välja, see jättis üsna sageli tähelepanuta lumes sumpavad inimesed ning keskendus langevatele lumehelvestele. Siin on põhjus arvatavasti selles, et autofookuse andurid on peegelita kaameratel piksli suurused, kuid DSLR-del on need füüsiliselt suuremad. Nii et DSLR-iga (näiteks D5) pildistades sellist probleemi ei teki, DSLR on robustsem, lihtsalt tungib mürast läbi.

Tumedapäivene valges kleidis pruut istub lossis, aknast langeb ruumi valgus ja pruut on väga rahuloleva näoga

Mis puudutab DSLR-i, siis mäletan, et testisin Nikon D f-i, mul oli see 10-12 aastat tagasi Antiguas pulmas kaasas. See oli ilus kaamera, millel oli väga hea Nikon D4 andur, kuid D600 algtasemel autofookus, taskuformaadis Coolpix A väiksem aku ja puudus videofunktsioon. Seega siinkohal on mul hea meel näha, et Z f-i ilmumisega ei ole Nikon võrreldes teiste praeguste kaameratega oma funktsionaalsust kärpinud.

Kelle jaoks see kaamera on mõeldud? Usun, et see sobib igaks puhuks, kus keskkond liiga tihti ei muutu. Seda saab seadistada maastike, spordi, looduse, inimeste, tänava jaoks. Tegu on väga funktsionaalse kaameraga, mille täieliku potentsiaali ära kasutamist on vaja natuke õppida. Või siis ärge üldse seadistustega jamage ja valige automaatne WB, automaatne ISO, säriaeg 1/200 ja ava f/5,6 ning tulemus on garanteeritud.

NIKKOR Z 50mm f/1.2 S objektiiv

Nikkor Z 50mm F/1.2 S

See on üks ilus objektiiv. Nii nagu 85mm f/1.2 S, on ka see kena, terav ja laialt avatud, ilma märgatava värviaberratsioonita. See on miski, mida ma tavaliselt märkan, sest mulle meeldib pildistada vastu päikest, mis on lihtsalt minu stiil. Tavaliste objektiividega on värviaberratsioon kõige silmatorkavam peene kontuuri puhul, nagu pruudi nägu, juuksed, loor või kleit. Jah, sel korral päikest ei olnud, kuid ei olnud ka värviaberratsiooni.

F/1.2 on väärt asi. Muidugi on 1.2 avaga objektiive ennegi olnud, kuid see Nikkori seeria, 50 f/1.2 S, 85 f/1.2 S, on 1.2 juures täielikult kasutatav. Ma pean silmas teravust – bokeh on kena ja mahe. Tahaksin seda suvel näha, kui puud on lehes ja päike paistab, kuid praegu on veebruar ja pean sellega leppima. Aga samas sain seda katsetada hämaras, sest oli pime. Võisin pildistada väiksema ISO-ga ja suurema avaga, nii et failid tulid puhtamad.

Nikon Z f koos Nikkor Z 50mm f/1.2 S objektiiviga
Nikon Z f koos Nikkor Z 50mm f/1.2 S-iga – Foto: Janis Ratnieks

Nii et jah, mulle tõesti meeldib see objektiiv! Konstruktsiooni kvaliteet, pildikvaliteet ja autofookuse kiirus on lihtsalt suurepärased.

Paraku on kaks probleemi, millest üks on kaal. See kaalub terve kilo! Tegu on ometi 50 mm objektiiviga. F-süsteemi 50mm f/1.4 G kaalub umbes 250–300 grammi. Jah, see on 1.4, aga nüüd jõuame jälle selleni, et Z-i objektiivid (sama kehtib ka teiste peeglita kaubamärkide kohta) on keerulisema ülesehitusega, peamiselt objektiivi ääriku lühikese kauguse ja kinnituse suure läbimõõdu ja muidugi seetõttu, et see on f/1.2 ning 1.2 juures suurepärase optilise kvaliteediga. Aga see kõik tuleb kaalu hinnaga. Nojah, pilkan siin 40mm f/2-te, et see on nagu Industar ja liiga keeruline … aga selles ongi asi – mulle meeldib tasakaal.

Noorpaar pulmarõivas embab lossihoovi tänaval. Peigmehe käsi toetub neiu puusale ja pruudi käed on peigmehe põskedel. Nad on suudlemas.
Nikkor Z 50mm f/1.2 juures – terav, laialt avatud

Teine asi (see pole hind) – tegu on hea optilise instrumendiga ja minu töö jaoks vajaliku tööriistaga. Seega hind on nagu ta on, aga pange tähele – kui ma 90ndatel fotograafiat õppisin, siis esimesena õppisime kaamerat õigesti hoidma. Võtad kaamera vasakusse kätte, kaamera korpus peopessa, sõrmed ümber objektiivi, mida kasutatakse teravustamiseks. Seejärel liigub parem käsi kaamera käepidemele, kuid raskus jääb vasakule käele, nii et kui vajutad nuppu, on kaamera stabiilne ja foto tuleb terav. Tahan jõuda oma jutuga sinna, et kaamera objektiivi fookustamise silinder on üsna lai, nii et sõrmed on selle peal. Kui kasutad autofookust ja puudutad silindrit (ja seda sa teed), lülitub autofookus välja ja sulle jääb manuaalne fookus ja fookuse tipp. Loomulikult tuleb siis pooleldi katikule vajutada ja autofookus lülitub jälle sisse. Sama kehtib ka teise rõnga puhul, mida kasutati ava jaoks. Lihtsalt muutsin kogemata ava, nii et lülitasin selle funktsiooni välja. Seega – reklaamitud funktsioon, mille mina välja lülitasin.

Roheline sammal
Leidsin natuke sammalt – kena renderdus f/3.5 juures

Kokkuvõte

Kas mulle meeldis see objektiiv – jah, see on hämmastav. Kas ma ostan selle – kui minu varustus on täielikult Z, siis tõenäoliselt küll. Aga kuna ma kasutan endiselt D5-d, mille põhjuseid olen oma teistes tehnilistes postitustes selgitanud, siis peab ostuga ootama.

Tänan kõiki selle postituse lugejaid – ma ei ole professionaalne kaamerate arvustaja, aga ma pildistan nendega, nii et mul on oma arvamus asjadest, mis mulle meeldivad ja millega mul on probleeme.

Mees seisab jõe kaldal. Arusaadavalt on tegu linnaga, sest taustal on suur raudtee sild ja jõe kallas on plaaditud. Mehel on käes lillekimp ja punane kilekott (vist Rimi) koos mandariinidega. Lisaks on tagumikuga kaamera poole mehe koer (musta-valge laiguline), väiksemat kasvu.
Tsitaat ülaltpoolt: 1/200, f5.6 ja kõik on korras. Pildistas mu naine Inese (ma tean, see ei ole sirge), pildil – minu koer, mina, halb juuste päev ja mandariinid, ja jah, on külm.

Article in English

54321
(0 votes. Average 0 of 5)