Tehnoloogia mängib kõrghariduskogemuses üha kesksemat rolli, mitte ainult virtuaalse reaalsuse (VR) kasutamisel. EdTechi uuringust selgus, et 28 protsenti USA kõrgkoolidest on tegelenud mingil määral VR-i kasutuselevõtuga, samas kui 2021. aastal kasutab tööstusharu hinnangul VR-i umbes 60 protsenti.

Alates õpilaste õppimise võimaldamisest läbi kaasahaaravate, interaktiivsete kogemuste, materjali elavdamise ja kaugõppe täiustamise, on haridustöötajate ja nende õpilaste jaoks virtuaalse reaalsuse eelised hariduses laialdaselt ilmsiks tulnud.

Selle uuenduslik näide pärineb USA-s New Jersey osariigis asuvast Morrise maakonna kolledžist (CCM) kus käivitati edukas „Virtuaalse Kuritegevuse Stseeni Nurgakiviprojekt“. See teerajaja projekt on esimene omataoline, mis kasutab Insta360 Pro 2 kaamerat.

Selles projektis lavastasid ja jäädvustasid virtuaalsed kuriteopaigad fotograafia ja VR-i üliõpilased 360 VR-kaamera abil: Insta360 Pro 2. Salvestatud materjal viidi tagasi VR-i laborisse, kus kohtuekspertiisi ja uurimisfunktsioonide kursuste üliõpilased võtsid VR-peakomplektid ja “sisenesid” kuriteopaigale. Nende ülesandeks oli uurida toimunud surma, teha kindlaks, milliseid potentsiaalseid tõendeid tuleks koguda, ning määrata surma viis ja põhjus.

Koostööjõud

Projekt sündis pärast seda, kui CCM-i fotograafia ja VR-i programmijuht professor Hrvoje Slovenc andis VR-tehnoloogia alase loengu ja pakkus koostööd mis tahes osakonnaga. Professor Brian Olson bioloogia ja keemia osakonnast ning dr Maureen Kazaba kriminaalõiguse osakonnast arvasid, et ühine projekt võiks aidata täita kõigi nende huve.

VR-õpilaste jaoks on sageli väljakutse leida praktilisi ja realistlikke viise oma uute oskuste rakendamiseks. Kohtuekspertiisi ja uurimisfunktsiooni jaoks peavad õpilased õppima, kuidas uurida kuriteopaika ilma reaalses elus mõrvapaigas viibimata. See muutis „Virtuaalse Kuriteo Stseeni Nurgakiviprojekti“ kõigile kasulikuks.

Virtuaalse kuriteopaiga pildistamine

Virtuaalsed kuriteopaigad panid paika VR ja Fotograafia üliõpilased. Semestri esimene pool juhendas õpilasi köitvalt jäädvustama ruumi 360-kraadiselt. Õpilased pidid õppima mitmeid oskusi, sealhulgas:

• Kuidas muuta 360 stseenid vaatajale kasulikuks; pakkuda midagi, mida 2D-pildid ei suuda.
• Kuidas juhtida vaataja pilku liikuma pildis: nii horisontaalselt, vertikaalselt kui ka lähedalt kaugemale.
• Kuidas kasutada Insta360 Pro 2 kaamerat
• Kuidas kodeerida algaja tasemel

Pärast seda oli klassil järgmine samm kõik õpitu praktikas rakendada. Rühmades töötades uurisid nad asukohti, kogusid võimalike tõendite esemeid, seejärel rakendasid uurimis- ja kohtuekspertiisi põhimõtteid, et korraldada asitõendeid tõendite kohta mitme võimaliku tõlgendusega. Eesmärk oli luua mõrvaga seotud kuriteopaik ja siis astub ruumi uurija. Kui see kõik oli paika pandud, jäädvustasid VR-i õpilased mõrvapaiga Insta360 Pro 2 kaamera abil.

Alates kaamera kasutamise õppimisest kuni filmimise ja filmimaterjali töötlemiseni avaldas nii professor Slovencile kui ka tema õpilastele tohutut muljet Insta360 Pro 2 kaamera:

„Kaameral Insta360 on kõigist meie testitud 360-kaameratest parim kvaliteedi ja kasutajasõbralikkuse kombinatsioon.“ – prof. Slovenc

„Me olime tulemustest vaimustatud. Resolutsioon oli nii hea, et uurivad üliõpilased võisid näha ja tuvastada sündmuspaikadesse laiali puistatud võimalikke tõendeid. Nii monoskoopilised kui stereoskoopilised vaated pakuvad kaasavat elamust ja tekitavad tunde, et oled tõelises mõrvapaigas kohal. Nüüd saame oma mängu üksikasjalikumate sündmuspaikadega veelgi täiustada, kuna Insta360 Pro2 haarab rohkem, kui me ootasime.“

Aeg uurida!

Tänu ettevalmistatud virtuaalsetele kuriteopaikadele olid kriminalistika- ja uurijaüliõpilased valmis tööd alustama. Kuriteopaikades liikudes pidid üliõpilased selgitama välja surma põhjuse ja viisi ning leidma füüsilisi tõendeid, mis nende arvamust toetaksid.

Aga ei otsitud vaid üht õiget tulemust. Pärast ühele surma põhjusele ja viisile keskendumist pidid nad tulema välja teistsuguse teooriaga, mida pidi jälle toetama asjakohased tõendid. See andis üliõpilastele suurepärase võimaluse arendada kriitilise mõtlemise oskust ning õppida sisenema igasse uude kuriteopaika ilma eelarvamusteta.

Õppetunnid hõlmasid ka partneri ja meeskonna komponenti. See aitas üliõpilastel arendada suhtlemis- ja koostööoskust ja muidugi ka tehnilisi oskusi. 

Kuidas reageerisid üliõpilased virtuaalse kuriteopaiga filmimisele/uurimisele?

Saab ausalt öelda, et kõik kolm kursust võtsid projekti väga hästi vastu. VR-üliõpilased nägid, kuidas nende tööl oli vahetu, käegakatsutav ja kasulik tulemus. „Lihtsalt tehnoloogia õppimise asemel nägid nad ise, kui hästi saab VR-i kasutada nende kui töötegijate tulevase karjääri paljudes tahkudes,“ lausus prof Slovenc.

Uurivate üliõpilaste jaoks oli projekt samuti väga kasulik. Virtuaalsetel kuriteopaikadel saavutatud puhas realism tähendas, et üliõpilased said võimalikult reaalsuselähedases olukorras kasutada kõike, mida nad olid õppinud. See oli omakorda väga motiveeriv ja osalema kutsuv. „Üliõpilaste entusiasm oli ilmselge. Oli põnev näha, kuidas nad on VR-laboris õppides sedavõrd haaratud,“ meenutab dr Kazaba.

Sarnaselt rääkis ka professor Olson, kes mäletas, et „mõned üliõpilased, kellel varem polnud eriti töömotivatsiooni, kamandasid mind virtuaalreaalsuse tunnis tasa olema, sest nad olid uurimisega hõivatud.“

Edukas projekt?

Enne VR-projektiga alustamist peeti kursuse loenguid lihtsalt füüsiliselt lavastatud tegevuspaigas, mida osalejad pidi uurima. Ka see kuulub jätkuvalt õppekavasse, aga VR-komponent muutis olukorda mitmel viisil.

• Kuriteopaikadele sai panna rohkem asju. Seega said üliõpilased uurida rohkem tõendeid ja arutada mitmeid teooriaid. Varem polnud see aja- ja ruuminappuse tõttu võimalik.
• Erinevalt tegelikest kuriteopaikadest said üliõpilased võtta aega ja paiku vajadusel uuesti külastada. See võimaldas järk-järgult õppida, aga samas arendada ka oskusi ja enesekindlust.
• Iga ülesfilmitud kuriteopaik saab tulevastele üliõpilastele saadaolevate ressursside osaks.
• Osakondadevaheline koostöö tähendas, et samast projektist sai kasu kolm kursust.

Viimaks – neid kursusi õpetanud professoritel said paljud olulised eesmärgid tänu projektile täidetud.

Professor Olsoni jaoks oli kõige olulisem õppetund näidata üliõpilastele, kui keeruline on surmapaik ja kuidas igal üksikasjal võib olla tohutu mõju juhtumi tulemustele:

„Ühel tõendiosal võivad erinevates seostes olla erinevad tähendused. Nende tähenduste tõlgendused võivad tähendada erinevust õigluse saavutamise ja ülekohtu toimepanemise vahel.“
– professor Olson

Samal ajal usub dr Kazaba, et virtuaalne kogemus, mis võimaldas üliõpilastel uurida mitut teooriat, aitas rõhutada vajadust avatud mõtlemise ja kujutlusvõime järele. Kuna ta ise on endine politseileitnant, arvab ta, et need on nii uurijatele kui tõenditega tegelevatele tehnikutele väga olulised omadused.

Kuidas saab virtuaalreaalsust hariduses veel kasutada?

Virtuaalreaalsust kasutatakse hariduses paljude erialade puhul ning õppimise ja elu lõimimise võimalused on lõputud. Näiteks arhitektuuriüliõpilased saavad VR-i kasutada hoonete kujundamiseks, meditsiinitudengid saavad „rännata“ inimkeha sisemuses või ajalooüliõpilased saavad uurida iidseid varemeid. Ja arvestades, et VR-lahendused muutuvad aina taskukohasemaks, saavad üliõpilased pääseda kõigile nendele ressurssidele juurde nii ülikoolis kui ka väljaspool seda.

„VR-tehnoloogia kasutamist piirab üksnes teie enda kujutlusvõime.“
– dr Kazaba

Virtuaalreaalsuse kogemused kõrghariduses muutuvad tõenäoliselt samuti kaasavamaks ja interaktiivsemaks ning muudavad mitte üksnes seda, kuidas kursusi õpetatakse, vaid kogu ülikoolielu toimimist.

Nagu selgitab professor Slovenc: „Eeldame, et tulevikus peetakse paljusid loenguid internetis. Kuna sel juhul pole üliõpilastel tegelikus elus kokkupuuteid ega suhtlemist, on arusaadav, et virtuaalreaalsus võib neid kokkupuuteid avataride ja sotsiaalsete ruumide abil matkida … On täiesti põhjust uskuda, et hariduse tulevik võib nüüd tuua loengusaali üliõpilastele mugavalt otse koju kätte!“

Kas VR-i saab kasutada tegelikus elus politseitöös ja kuriteopaikade uurimisel?

VR-i kasutatakse õiguskaitses juba laialdaselt ning kehakaamerate salvestiste ja muude allikate põhjal viiakse ellu täielikult kaasavaid koolitusi. Professor Olson eeldab, et varsti hakatakse seda ka kuriteopaiga uurimisel laiemalt kasutama.

Mujal on VR-il suur potentsiaal näiteks sellistes valdkondades nagu olukorrad, kus tulistada ja kus mitte. CCMis näiteks tehakse tulirelvade simulatsiooni praegu nii, et stsenaariume näidatakse ekraanil ja kasutatakse relvamakette. „Oleks suurepärane lisada virtuaalreaalsuse komponent, mis muudaks need praktikaolukorrad realistlikumaks,“ arutleb dr Kazaba. Lisateavet CCMi “Virtuaalse Kuriteopaiga Nurgakiviprojekti” (Virtual Crime Scene Capstone Project) saate vaadata sellest New Jersey Spotlight News aruandest.

Allikas: Insta360 (article in English)