Nikoni välklambid SB-700 ja SB-5000

By in
489

Tekst ja fotod: Aivar Pihelgas

Nikonil on täisfunktsionaalsetest kiirvälkudest pakkumisel hetkel kaks mudelit SB-700 ja SB-5000. Kuigi välimuselt sarnased, on nendes välklampides olulisi erinevusi ja erinev on ka hind. Kellele millist välku soovitada ja milleks?

Nikon SB-700 välklamp sobib nii Dx kui Fx sensoriga kaameratele. Välklamp töötab TTL süsteemiga (mõõdab valgust ja toetab täielikult särituse mõõtmise süsteemi välguga pildistamise ajal), kõikide Nikoni peegelkaameratega. Välklambi juhtarv on 25 ja suumiulatus 24-135mm. Kõik oluline on toodud välklambi korpusele juhtnuppude alla ja seepärast pole sageli vaja menüüs liikumisele aega kulutada. Välklamp töötab suurepäraselt kokku teiste Nikoni täisfunktsionaalsete välklampidega ning seda välku on võimalik juhtida infrapunavalguse abil ning sõltuvalt kaamera mudelist ka juhtmevabalt kaamerasse ehitatud välklambi abil (jälgi millistel peegelkaameratel on olemas see funktsioon). Välklampi on võimalik rakendada tööle ka teise välklambi sähvatuse kaudu.

Nikoni välklamp SB-5000 on oma välimuselt ja disainilt sarnane SB-700-le, ainult kõik vajalik on mahutatud uues välgus vaid veidi suuremasse korpusesse. SB-5000 juhtarv on 34,5 ja välgu suumiulatus on 24-200mm (laipaneeli kasutades 14mm) FX formaadi objektiivi fookuskaugust arvestades. Seega on uue välklambi võimsus piisav, et kasutada nii sise- kui välitingimustes. Välklamp on varustatud Nikoni loovvalgussüsteemiga, mis on end õigustanud ka eelmiste mudelite juures. Lisaks on sellel välklambil sisse ehitatud ka raadiolink, mis tagab, et välklampi saab juhtida raadiosignaali kaudu. Kuna väikesesse korpusesse on mahutatud võimas valgusallikas, siis on eelmiste mudelitega olnud probleeme välklambi ülekuumenemisega. SB-5000 on esimene välklamp, mille sisemusse on paigutatud automaatne aktiivjahutus. Nüüd saab 3-sekundilise intervalliga teha 84 võtet. Enne katsetamist tekkis vaid hirm, et äkki on võimalik kasutada välklampi ka föönina, mis suure müra saatel üle kuumenevat välklampi jahutab. Õnneks pole see nii. Aktiivjahutus on vaikne – selle töötamise märkamiseks peab keskkond olema täiesti vaikne ning ka siis võib kuulda väga vaid tasast sahinat.

SB-5000 välgutit soovitan fotograafidele, kes vajavad maksimaalset võimsust ka suuremate ruumide valgustamiseks. Kes soovib kasutada seda stuudios, saalides ning sisekujunduse pildistamisel, siis tasub eelistada suurema juhtarvuga välklampi. Samuti tasub otsustada selle välklambi kasuks, kui oluline on sarivõtte kasutamine. Testisime Nikon SB-5000 välklampi koos peegelkaameraga D5 ning sarivõttega on võimalik teha 85 kaadrit 3 sekundilise intervalliga. Kõik toimib, ei mingit ülekuumenemist!

SB-700 võiks kuuluda fotograafile, kes vajab tagasihoidlikumat valgusvõimsust. Kuid kõik muud funktsioonid (välja arvatud raadiolingi abil juhtimine) on ka sellel välklambil olemas. Sobib hästi koduses olukorras pildistamiseks.

Millist abi saab välklambist? Esiteks on Sul võimalik endal kujundada valgusolukorda.  Välklamp pole mõeldud vaid valguse hulga suurendamiseks võttekeskkonnas. Lisaks saad sa valida valguse langemise suuna (tänu pööratavale välgupeale) ja selle iseloomu ( kontrastne valgus, hajutatud valgus) ning isegi värvust ( erinevaid filtreid kasutades). Nõrkades valgustingimustes aitab välklamp kaameral leida kiiresti ja täpselt teravust, sest välklampi kasutades rakendub välklambis asuv infrapuna kiire abil kaugust mõõtev süsteem. 

 

54321
(0 votes. Average 0 of 5)
Leave a reply