Nikon D3000

By in
261

Nikon D3000 näol on tegu eelkõige lagajaile mõeldud, kuid sellele vaatamata suurepärase ergonoomika ja pildikvaliteediga digifotoaparaadiga

Väga lühidalt ja kiirelt väljendudes on tegu peegelnikonifännide toiduahela kõige alumise otsaga. Mis aga ei tähenda sugugi, et Nikon D3000 oleks mingi mänguasi – tänaseks on peegelkaamerate tehniline tase juba niivõrd kõrge, et isegi soodsaimad neist suudavad maailma jäädvustada igati adekvaatselt.

Selge see, et metallkorpust ega videosalvestuse võimalust Nikon D3000 otsida juurest ei tasu. Kerematerjaliks kasutatud plastik võib küll olla vastupidav, kuid käe all üsna kõva ja odava moega. Käepideme pehmendus tundub küll elastne, higises pihus on see siiski üpris libe. Juhtorganite paigutus on klassikaline ning vaatamata 3-tollisele ekraanile on osa tagapaneeli juhtnuppe jagunud ka vasaku käe alla. Võib-olla on see minu isiklik „kiiks”, kuid mulle ei meeldi kaamerad, millel kõik nupud on jäetud ekraanist paremale. Ülapaneelil arusaadavalt eraldi ekraanikest säriparameetrite kuvamiseks pole ning režiimivalits asub pildiotsijast paremal, ehk „valel pool”. Algajat fotograafi, kel juurdunud harjumused puuduvad, ei tohiks see siiski kuigivõrd häirida.

 


 

Suur LCD-ekraan kuvab võttel valitud säriparameetreid ja seadistusi

Elektroonika poolest sarnaneb uustulnuk samuti eelkäijate, eeskätt Nikon D60ga. Ühena vähestest uutest kaameramudelitest on selle südameks endiselt CCD-sensor. Pildipunkte on 10.2 miljonit, kuid graafikaprotsessori jõudlus on pisut paranenud. Suurim uudis tuleb aga hoopis tervustamise vallast. Kui D60 kasutaja käsutuses oli vaid 3 teravustuspunkti, siis MultiCam 1000 süsteemiga D3000 pakub valikut 11 seast. Teravustusmootorit siiski keres pole, mistõttu mootorita objektiivide jaoks tuleb valida kas mõni kallim kere või teravustada käsitsi. Kuigi peeglitest kokkuseatud pildiotsijad on teinud läbi tuntava arengu, on käsiteravustamine kehvemates valgusoludes endiselt suhteliselt keerukas. Käevärinate vastu võitlemine on Nikonile kohaselt samuti jäetud objektiivi hooleks. D3000 kit-objektiiviks on uus Nikkor AF-S 18-55mm f/3.5-5.6 G VR, mis sellega rahuldavalt hakkama saab. Nagu ikka, tuleks +3 säriarvu lubavasse reklaami pessimistlikult suhtuda, kuid kasu on stabilisaatorist kindlasti. Meie laiuskraadil pildistamiseks on f/5.6 suurel osal aastast küll pisut pimedavõitu, kuid siiski ei tohi unustada, et tegu on siiski algajale mõeldud stardiplatvormiga, mida igaüks oma maitsele ja võimalustele vastavalt saab edasi arendada.

Algajale fotohuvilisele pakutakse elu lihtsustamiseks mitmeid elektroonilisi abivahendeid. Kui jätate säriparameetrite ja teravustamise täielikult kaamera hooleks (mida pidavat tegema üle 90% kõikidest maailma pildistajatest), siis aitab head tulemust saavutada Scene Recognition System. See analüüsib nähtavat 420-piksliga lisasensori abil, otsustab, mis tüüpi stseeniga tegu valib selle alusel vajalikud seadistused. Kõigile neile, kes siiski raskuste kiuste on otsustanud pildistamise endale „käppa saada”, on alati abiks lihtsama fotoõpiku aset täitev Guide Mode-abimenüü. See selgitab nii kaamerakasutamise põhitõdesid kui aitab ka pildistamistingimustele kõige paremini sobivaid seadistusi leida. Tundmatu funktsiooni avastamisel võite vajutada küsimärgiga nupukest ning ekraanile ilmub selgitav tekst. Huvitav, kas kunagi saab võimalikuks seegi, et kõik see saab olema eesti keeles?

 


 

Pildiotsijast paremal asuva režiimivalitsa ketta GUIDE asendisse pööramine annab teie käsutusse mugava elektroonilise fotoõpiku

Nikon D3000 pildikvaliteet on igati korralik. Aastat viis tagasi ei julgenud me kordi kallimateltki kaameramudelitelt midagi säärast loota. Eks tootjal ole olnud ka aega 10.2Mpix sensori käitumist ülipõhjalikult uurida ning järjest võimsamate protsessorite abil pisivigu varjama õppida. Kõige selle tulemus on pea laitamtu. JPEG-fotode värvitoonid on vaikeseadistuste puhul neutraalsed, ehk isegi veidi liialt külmad (kuid seda saab järeltöötlusel lihtsalt parandada) ning Active D-Lighting dünaamikaparandaja suudab esile tuua detaile, mis ilma selle abita igaveseks kaoksid. Objektiivi värinastabilisaator aitab edukalt ohjeldada nii pildistajast kui valgusoludest tingitud muresid. Kõrgmate tundlikkustega tuleks siiski ettevaatlik olla. Kui ISO800 on veel enam-vähem kasutuskõlblik, siis oluliselt ülespoole ei peaks mõjuva põhjuseta küll trügima – detailsus hakkab kaduma ja värvidki määrduvad tuntavalt. Mõnevõrra parandab olukorda RAW-vormingu kasutamine, kuid selle juures varitseb üks väike veealune kari. Nimelt jääte te sel puhul ilma võimalusest sama pilt kohe ka kõrgkvaliteetse JPEGina salvestada. Kombineeritud salvestusel (RAW + JPEG) pakutava Basic-kvaliteeditaseme kohta mul aga häid sõnu ei jagu. Pigem tuleks sellesse suhtuda kui robustsesse „RAW-eelvaatesse”, mis tuleb appi näiteks arvutites, kus puudub tarkvara NEF-failide kuvamiseks.

Vaatamata sellele, et D3000 on Nikoni soodsaim ja kõige lihtsaim peegelkaamera mudel, ei leidu ühtki väga olulist põhjust selle vältimiseks. Tõsi, midagi täiesti uut ja põrutavat selles samuti pole, kuid kui olete hankimas oma esimest peegelkaamerat, tasuks Nikon D3000 kindlasti oma käega järele proovida.

 


 

Nikon D3000 koos saadaval koos pildistabilisaatoriga varustatud 18-55m kit-objektiiviga

TEHNILISED PÕHIANDMED:

Mõõdud ja kaal: 126(L)x97(K)x64*(S) mm, kaal aku ja mälukaardiga 537g.

Objektiivid: täielik ühilduvus AF-S ja AF-I objektiividega, teiste uuemate Nikkor objektiivide kasutamisel ei toimi automaatne teravustamine. Vanemate objektiivide puhul piirangud säri mõõtmisel.

Sensor: APS-C mõõdus (23.6×15.8mm) CCD sensor, 10.2 miljonit efektiivset pikselit, tundlikkus ISO 100-1600 (3200).

Teravustamine: Nikon Multi-CAM1000 11 punktiga automaatne teravustamine, tööulatus EV-1 kuni EV19. AF abivalgusti.

Pildiotsija: Peeglitest koostatud läbivaatenäidik, nähtav pildiväli ca. 95% kaadrist

Ekraan: 3.0” TFT LCD, 230000 pildipunkti

Säri mõõtmine: 420 pikseliga TTL-särimõõteseadis, võimaldab ka kesk-kaalutud ja punktmõõtmist (ca. 2.5% kaadrist). Särikompensatsioon kuni +/- 5EV.

Säriprogrammid: P, Av, Tv, M ja motiivprogrammid. Abistav programm algajatele.

Katik: elektroonilise juhtimisega metallist lamellkatik, säriajad 1/4000…30s + B. Välklampidega sünkroniseerimine kuni 1/200s säril. Sarivõttekiirus 3 fps.

Stabilisaator: puudub (objektiividesse ehitatud optiline stabilisaator)

Pildifaili tüüp: 12-bitine RAW (NEF) või JPEG (EXIF 2.2) suurusega 3872×2592, 2896×1944 või 1936×1296 pildipunkti.

Mälukaart: SD või SDHC

Vooluallikas: liitiumioonaku EN-EL9a (7.2V, 1080mAh), laadija on komplektis

Ühendused: USB 2.0 HiSpeed, komposiitvideoväljund (PAL/NTSC) ja välise toite pesa

*) ilma objektiivita

          

Geomeetriliste moonutuste poolest pole kit-bjektiiv arhitektuuri jäädvustamiseks kindlasti parim valik…          
… kuid teravuse ja värviülekande poolest on tulemus üsna kena ka lahtise avaga kogu fookuskauguste valiku vahemikus (esimene foto f=18mm,  f/3,5, teine f=55mm, f/5.6).

 

Autor: Margus Männik

54321
(0 votes. Average 0 of 5)
Leave a reply