Nikon D300s

By in
276

Mugav ja võimekas Nikon D300s on ilmselt hetke parim APS-C sensoriga digipeegelkaamera

Millega meid siis üllatatakse? Midagi täiesti põrutavalt uut oodata oleks vast liiga optimistlik, kuid D300s kesta on koondunud mitmed vahepeal erinevatel teistel kaameratel realiseeritud omadused. Nii on sel 720p HD-video salvestuse võimalus (mida Nikon esmakordselt kasutas mudelil D90) ja virtuaalne horisont (mis peaks olema tuttav kõikidele D3 omanikele). Megapiksliralli pole uut kaamerat mõjutanud ning selle sensoriks on juba ammu tuttav 12.3MP CMOS-kiip. Ka mõõtmetelt suurim nähtav kaamera elektroonika osa – 3-tolline LCD-ekraan – on täpselt sama, mis eelkäijal. Küll on aga insenerid putitanud katikut, misläbi sarivõttekiirus on tõusnud kuuelt kaadrilt sekundis seitsmeni. Tagapaneeli multikontrolleri keskossa on lisatud OK-nupp, mis vähemalt mille puudumine oli minu arvates D300 muidu suurepärase juhtimisskeemi suurim kitsaskoht. Kaamera tagapaneelile on ilmunud veel kaks lisanuppu Live Viev otsevaate ja abimenüü aktiveerimiseks. Ilmselt nii mõnelegi pildistajale on meeldivaks uudiseks seegi, et lisaks CompactFlash mälukaartidele on nüüd võimalik kasutada ka SecureDigital standardile vastavaid „liistakaid”, mis on praktiliselt veekindlad, võtavad taskus vähem ruumi ning säästavad mõnevõrra ka kaamera akut. Aku ise on aga täpselt sama, mis ennegi – see peaks rõõmustama kõiki neid, kes oma D300 tarbeks on varuaku(d) hankinud ning kavatsevad nüüd ka kaamerakere moodsama vastu vahetada.


Kõik juhtorganid asuvad täpselt seal, kus olema peavad. Eelkäijale tehtud pisitäiustused on kaameraga töötamise veelgi mugavamaks muutnud.

Pole ilmselt kuigi üllatav, et Nikon D300s istub kätte nagu valatult. Pigem võiksime olla pettunud, kui tootja oleks korpuse disaini muutnud. Juhtorganid asuvad isegi Nikonit igapäevaselt mitte kasutava pildistaja (nii nagu ma seda olen) jaoks igati loogilistes ja intuitiivselt leitavates kohtades. Kujutis pildiotsijas on selge ja ere, mistõttu paratamatult kerkib küsimus Live View-otsevaate vajalikkusest. Aga noh… eks see ole siis rõõmuks neile kellele meeldib elu elektroonika vahendusel jälgida. D300S Live View on teinud märgatava arengu ning selle reaalset kasutamist piirab enim see, et LCD-ekraani pole võimalik pöörata ega kallutada. Suure nurga alt kujutise jälgimist häirib aga ekraanipinna peegeldus (erinevalt mõnest konkurendist ei kaeta D300/D300S ekraani pinda ilmselt peegeldusvastase kihiga). Eriti segav on see kahjuks just sellistes oludes, kus ma ootaksin ekraanilt nähtavast kõige enam abi – näiteks otsevaatega makrovõttel maapinna lähedale paigutatud kaameraga.


Nikon D300s kaardipesa luugi all leiduvad kohad nii Compact Flash kui Secure Digital meediatele.

Kui keegi viriseb D300s säriparameetrite määramise oskuse üle, siis tasuks tal ilmselt eeskätt nii kaamerale kui iseendale valitud seadistused veelkord üle vaadata. Mitmesaja vägagi erinevates valgusoludes tehtud pildi kohta tuli mul vaid paar „praaki” ja olgem ausad, nendes kaamerat süüdistada oleks ebaõiglane. Peale päästikuvajutust on võimalik koheselt tehtut histogrammi abil kontrollida – D300s pakub nii heleduse kõverat kui ka värvikanalite eraldi vaatlemise võimalust. Kaamera sisene JPEG-salvestusalgoritm tõstab mõnevõrra kujutise üldist heledust, kuid mitte sedavõrd, et detailsus kannatada saaks. Arvuti abil RAW-konvertimisel (ilma milleta D300s klassi kaamera kasutamine tuleks tegelikult kriminaalkorras karistatavaks teha) on teadagi ohjad fotograafi käes ja paindlikkust enam. See kehtib ka värvitasakaalu kohta, mille automaatika hooleks jätmine muudab tulemuse pisut soojematooniliseks kui reaalsuses nähtav. Kunstvalguse seadistuse puhul kipub elektroonika aga vastupidises suunas üle pingutama ja heledanahaline eestlane võib tegelikkusest hallikamaks muutuda. Värvitasakaalu eelseaded on häälestatavad, mis aitab vajadusel probleemidest vabaneda. Nikon D300s dünaamika on eeskujulik. Kõige laiema heleduste vahemiku jäädvustamiseks tuleks kasutada mitte madalaimat tundlikkuse seadistust (ISO100) vaid ca. ISO200. Ülikontrastse stseeni puhul tasuks katsetada Active D-Lighting dünaamikaparendaja seadistustega. Kuigi selle kasutamine tegelikult sensori võimekust ei suurenda, võib tulemus silmale meeldivam saada.


HDMI-liides ja mikrofonisisend on tänapäevastel peegelkaameratel saanud pea kohustuslikuks.

Tundlikkuse seadistusi võib nii värvide, dünaamika kui mürade mõttes rahuliku südamega opereerida kuni ISO 1600 piirini. Sellest ülespoole tuleks lihtsat kainelt hinnata, mis on olulisem – kujutise puhtus (ja pikem säriaeg või suurem ava) või võimalik mürade esiletükkimine. Kujutise detailsuse poolest võib sageli kasutada kasvõi ISO 6400 seadistust, kuid selle hinnaks on üsna tugeva värvilise säbru lisandumine. Kummalisel kombel leidsin ma, et parima tulemuse huvides tuleks seejuures kõrgest tundlikkusest tingitud digimüra vähendustugevus JPEG-töötlusel hoida kas minimaalne või funktsioon sootuks välja lülitada. Samas kordan ma veelkord – kes seda veel ei oska, õppige RAW-vormingut enda huvides ära kasutama. Kes ei viitsi… ostke endale siis juba parem seebikas, mis teeb kõik teiesuguste laiskvorstide eest ära (ja ärge siis pildikvaliteedi üle virisege).

Laiskusest on paljuski alguse saanud ka automaatse teravustamise süsteemid. Nikon on oma kõrgema klassi kaamerate teravustamise andnud ühe ja sama 51-mõõtepunkiga elektroonikaploki ülesandeks. Tuleb tunnistada, et see saab usaldatud ülesandega suurepärastelt hakkama. Teravustamine on kiire ja kindel nii hämaras kui liikuvate võtteobjektide puhul. Väga kehvade valgusolude puhul jääb fotograafi käsutusse küll sisuliselt „kõigest” 15 kaadri keskosas asuvat tundlikumat mõõtepunkti, kuid need suudavad teravustada isegi sel puhul, kui silm enam läbi pildiotsija suurt midagi ei seleta. Video- ja LiveView-võttel kasutatav kontrastituvastusega teravustusautomaatika on küll D300ga võrreldes edasi arenenud, kuid tavapärase faasituvastusmeetodi täpsuse ja kiiruseni on sel veel väga pikk maa astuda. Seetõttu võib otsevaadet endiselt pidada peaasjalikult stuudios ja kolmjalalt pildistajate abivahendiks.


51 punktiga automaatteravustamine saab oma tööga laitmatult hakkama.

Tõenäoliselt oleks Nikon võinud D300 müüa veel hea tükk aega ilma igasuguse täiendamise ja täiustamisetagi. Fotohuviliste õnneks seda teed siiski ei mindud ning evolutsioneerunud D300s on tõepoolest eelkäijast võimekam, samas kui halvemaks midagi läinud pole. Kõige suurem pidu käib muidugi nende uulitsas, kes leiavad, et peegelkaameraga video jäädvustamine on üks äraütlemata hea mõte, kuid ka vaid seisvat pilti hindavale fotohuvilisele on D300s igati paslik kaaslane.


Värvipuhtust ja detaile jagub rohkem, kui keskmine pildistamishuviline soovidagi oskab.

TEHNILISED PÕHIANDMED:

Mõõdud ja kaal: 147(L)x114(K)x74*(S) mm, kaal aku ja SD-mälukaardiga 920g.

Objektiivid: ühildub kõikide uuemate AF-Nikkor objektiividega. Vanemate (ilma protsessorita) objektiivide puhul võib esineda piiranguid.

Sensor: APS-C mõõdus (23.6×15.8mm) CMOS sensor, 12.2 miljonit efektiivset pikselit, tundlikkus ISO 200-3200 (ISO 100-6400).

Teravustamine: Nikon Multi-CAM3500DX 51 punktiga automaatne teravustamine, tööulatus EV -1 kuni EV19. AF abivalgusti.

Pildiotsija: Pentaprismaga läbivaatenäidik, nähtav pildiväli 100% kaadrist

Ekraan: 3.0” TFT LCD, 920000 pildipunkti

Säri mõõtmine: 1005 pikseliga TTL-särimõõteseadis, võimaldab ka kesk-kaalutud ja punktmõõtmist (ca. 2% kaadrist). Särikompensatsioon kuni +/- 5EV.

Säriprogrammid: P, Av, Tv ja M

Katik: elektroonilise juhtimisega metallist lamellkatik, säriajad 1/8000…30s + B. Välklampidega sünkroniseerimine kuni 1/250s säril. Sarivõttekiirus tavaakuga kuni 6 fps, välise toitega kuni 8 fps.

Stabilisaator: puudub (objektiividesse ehitatud optiline stabilisaator)

Pildifaili tüüp: 12- või 14-bitine RAW (NEF) või JPEG (EXIF 2.2) suurusega 4288×2848, 3216×2136 või 2144×1424 pildipunkti.

Videofaili tüüp: 24 fps AVI (Motion JPEG) suurusega 1280×720, 640×424 või 320×216 pildipunkti.

Mälukaart: Compact Flash type I + SD / SDHC

Vooluallikas: liitiumioonaku EN-EL3e (7.4V, 1500mAh), laadija on komplektis

Ühendused: USB 2.0 HiSpeed, HDMI (C), kaugjuhtimispuldi liides, välklambi PC-terminal.

*) ilma objektiivita

 

Autor: Margus Männik

54321
(0 votes. Average 0 of 5)
Leave a reply