Lapsi pildistades ole nende sõber.

By in
502

Tekst ja fotod: Margit Grünthal

Minu pildistamised said alguse, kui sündis mu esimene poeg. Oma laste pildistamisest sai hobi ja siis juba töö.

Laste pildistamine võib vahel olla väga raske aga samas ka lõbus. Neil on lugematult palju näoilmeid, mida on huvitav tabada –  nende siirus, lapselik süütus, rõõm, häbelikkus aga vahel võib mõjuda piltidel vahvalt ka tige, jonnakas või lausa ninakas laps.

Lapsed saavad kiiresti suureks ja on igati loomulik, et tahame nende kasvamist ja arenemist jäädvustada – nende esimene vannitamine, esimesed pudruampsud, rattasõit jne jne kuni koolilõpetamiseni välja. Liiga tihti kuulen vanematelt, kui kahju neil on, et rohkem pilte laste kasvamisest ei tehtud.

Omast kogemusest tean, et sageli ei ole kaamerat käepärast just siis, kui seda kõige rohkem vaja oleks. Nii et soovitus lapsevanematele – hoidke oma kaamera käepärast. Oleks kurb, kui lapsepõlve pildid on vaid kuskil telefonimälus või veel hullem – neid polegi.

Mulle meeldib pildistada lapsi  nende loomulikus olekus, ehk et ma ei palu neil liialt poseerida ja naeratada, kui nad seda just ise ei paku.

Lapsed on ette ennustamatud. Ma ei suuda isegi oma laste käitumist ennustada, rääkimata lapse omast, kes minuga esimest korda kohtub. Ole kannatlik, anna neile aega endaga harjuda. Õppige teineteist tundma. Küsi lapselt asjade kohta, mis teda päriselt huvitavad. Küsi, ehk on tal mõni naljakas lugu sulle rääkida… Võib-olla tahab ta sulle hoopis mõne oma saladuse avaldada. Ära ole järjekordne täiskasvanu, kes dikteerib, mida ta tegema peab. Ole lapse sõber ja aja teda ka vahepeal naerma. Tavaliselt annan lapsevanematele eelnevalt teada, et pildistamine võib planeeritust pikemalt minna. Kiirustamine ei vii kuhugi.

Veidi suuremate laste puhul võib toimida hästi see, kui nende emad-isad üldse eemale saata vahepeal.  Mõni laps muutub hetkega kellekski teiseks ja avab end sulle.

Üks nipp hea portree saamiseks, mida olen kasutanud nii laste kui ka täiskasvanute puhul on järgmine: palu tal hetkeks silmad sulgeda või lihtsalt alla vaadata. Loe kolmeni ja hetk, mil ta siis kaamerasse vaatab ongi SEE hetk –  klõps! Nii saad värske ja terava silmapaari. Pilgu, mis ei ole tühi.

Enne pildistamist pööra tähelepanu ka pildistatava taustale, ega seal mingeid segavaid objekte või toone pole, mis hiljem silma riivama hakkaksid.

Lapsed võivad muutuda tujukaks, kui nad pildistamisest ära väsivad. Nad sooviksid nüüd midagi muud teha, mingit mängu mängida või lihtsalt asukohta vahetada. Anna neile see võimalus. Väiksemate laste jaoks hoia varuks mõni mänguasi, mullitaja, õhupallid, kommid… Ka neid on võimalik pildistamisel hästi ära kasutada aga põhieesmärk on neile mugav ja mõnus olemine pakkuda, et sina mõned tõeliselt head kaadrid saaksid.

Riiete osas soovitan lapsele selga panna midagi mugavat ja heledamat. Samuti on hea kaasa võtta varuriideid, mida soovi korral pildistamise käigus katsetada.

Jah, tee PALJU pilte. Ära istu seal niisama, oodates ideaalset hetke. Seda ei pruugigi tulla.

Üldiselt ei tee ma üleliia piltide järeltöötlust. Laste puhul peab säilima nende loomulikkus. Minu puhul toimib “less is more“.

Kasuta erinevaid nurki pildistamisel, erinevaid kõrgusi, ole loov. Hea tulemuse nimel võib ka rusikareegleid rikkuda.

Kindlasti ei tasu tähelepanuta jätta detaile nagu lapse lemmikmänguasi, mõni nööbike-taskuke kampsunil, pudrune suunurk, pisikesed varbakesed jne. Lõppude lõpuks lood sa mälestusi tema lapsepõlvest, mida armas ja soe ka mitmekümne aasta pärast vaadata.

Minu soovitused põhiliseks töövahendiks on Nikoni kaamera D610 või D750, millised on parajalt väikesed ja kerged ning teevad oma tööd väga hästi. Objektiividest soovitan alustada Nikoni 50mm f/1.8G ja Nikoni 85mm f/1.8G. Need on objektiivid, mis annavad väga terava joonise kuid fookusest väljas olev ala jääb meeldivalt pehme. Tänu heale valgusjõule on nende objektiividega loomulikus valguses lihtsam pildistada.

Mulle meeldib pehme valgus ja välguga pildistamine pole minu lemmik. Seepärast kasutan välklampi haruharva. Suureks abimeheks on vahel aga helesti.

Huvitavaid emotsioone ja palju mälestusi!

54321
(0 votes. Average 0 of 5)
Leave a reply