Väikeste “seebikarpide” kohta on levinud tänapäval põhiliselt kaks arvamust:
1. Mobiiltelefonid teevad sama head pilti.
2. Peegelkaamerad teevad kordades paremat pilti.

Tegelikult pole see päris õige.  Tehnoloogia on viimastel aastatel teinud peadpööritavat arengut ja sellest pole puutumata jäänud ka fototehnika. Väikesed kaamerad on muutunud uskumatult võimekateks.

Tegelik olukord on hoopis selline:
1. Mobiiltelefonid jäävad pildikvaliteedilt väikestele fotokatele kõvasti alla.
2. Väikesed kaamerad on hakanud pildikvalliteedilt trügima peegelkaamerate marjamaale.

Defineeriks nüüd hästi üldiselt väikese kaamera – see on fotokas mis mahub hõlpsasti jopetaskusse. Paremal juhul isegi püksitaskusse. Olgu ta siis hübriid või kompaktkaamera.
Oluline on ka teada, et ega kõik turul pakutavad väikesed ei ole ülivõimekad.
Üheks võimekamaks on kindlasti Nikon 1 J5.
Ma ei hakka siin laskuma tehnilistesse nüansidesse ning tegema mingeid laboriteste. 

+ mõned plussid
Vaatamata oma väikestele mõõtudele istub kaamera väga hästi kätte.
KIT objektiiv 10-30 on selles klassis uskumatult hea pildiga. Kui tahta veel viimast välja pigistada, võib kasutada fix-objektiive mille valik on ka soliidne.
Ja mitte vähetähtis (vähemalt minu jaoks) on see, et see tilluke hübriid näeb üliilus välja. Eriti valge versioon:) 

– üks miinus ka
KIT objektiiv võiks natuke valgusjõulisem olla. 

Kas see väike “putukas” võiks asendada kogu peegelkaamera arsenali? Siin tuleb endalt küsida, et milleks te seda tehnikat kasutate. Kui pildistamine on teie TÖÖ, siis kindlasti mitte. Ei saa nende väikestega pulma pildistada ega kotkast pildile püüda või spordisündmusi jäädvustada.

Aga kui fotograafia on ennekõike meelelahutus siis kindlasti. Mul on ka kodus 2 kotitäit tipptasemel Nikoni tehnikat, aga kuna viimasel kolmel aastal tõsisemateks fotomatkadeks aega pole olnud, siis olen 90% pilte teinud just väikestega. Ja uskuge mind – see on lihtsalt FUN! Näiteks perega reisile minnes 10kg kaaluvat fotokoti kaasa vedada ei ole väga mugav. Ja olgem ausad, paljud seda ei viitsigi teha. Või kui teebki siis seisavad kaamera ja objektiivid põhiliselt hotelli seifis. Kas tuleb tuttav ette?

Väikse kaamera libistan aga taskusse ja VOILA! Hirmus lausa mõelda kui palju ägedaid pilte oleks mul selle kolme aasta jooksul tegemata jäänud kui mõnda võimekat väikest poleks kaasas olnud.

Ja nüüd jõuamegi selle “tärni” juurde mis selle loo väga julge pealkirja taga seisab.
* Maailma parim kaamera on see mis sul parasjagu kaasas on.

Autor: Alari Kivisaar