Mul oli novembris võimalus reisida Vietnamis, Laoses ja Kambodžas ning pildistada seal kohalikku kultuuri, eluolu ning loodust. Sihtkohtadesse jõudmiseks tuli reisi kestel arvestada kümne erineva lennuga ning see pani mind tõsiselt kaaluma fotovarustuse ja fotokoti valiku üle. Lennutransport seab küllaltki kitsaste raamidega piirid pagasile ning piirangud kaalule ning professionaalse peegelkaamerale valgusjõulise optika komplekti valik tõstab pagasi raskust kiiresti. Kaamera osas ei tulnud mõelda pikalt, otsus oli Nikon D4 kasuks. Teades kaamera suurepärast võimet pildistada müravabalt  kesistes valgustingimustes, loobusin seekord isegi välklambist. Optika osas ei teinud ma mingeid järeleandmiseid. Kaasa võtsin n.ö. „kuldse kolmiku“: Nikkor 14-24mm f/2.8, Nikkor 24-70mm f/2.8 ning 70-200mm f/2.8. 

Fotokoti valikul jäin seekord ThinTank Airport TakeOff juurde. Veidi selle koti olemusest. Nagu juba nimetusest märgata on fotokott mõeldud eelkõige lennukiga reisivale fotograafile. Koti mõõdud vastavad käsipagasi mõõtudele ning jääb isegi väikene varu. See tagas, et isegi väiksemates lennukites, kus käsipagasi riiul on olematult väike, mahtus fotokott lahedalt istme alla. Kott on varustatud rataste, teleskoopkäepideme ning ka seljakotirihmadega. Seetõttu on tegemist tõeliselt universaalse lahendusega. Tõepoolest – kui suurem kohver, millesse paigutasin riided ja muu tarviliku, ühe käe otsas järele veeremas, siis eskalaatoril oli kahe ratastel kohvriga juba üksjagu tegemist. Seepärast oli väga sobiv tõmbelukuga sahtlist välja tõmmata rihmad ning fotokott hoopis selga võtta. Lühikest maad on see seljas täiesti kantav kott, pika kandmise jaoks pole see mõeldud, sest kotil puudub vöörihm ning kogu koti raskus jääb õlgadele. Enamasti vedasin seda siiski järel – rattad veerevad müratult ja kergelt. Koti seljaosast välja tõmmatav teleskoopkäepide on võimalik reguleerida erinevale kõrgusele ja on mugav kasutada. Fotokoti sisemus on ka detailselt läbi mõeldud. Ruumi võtab kotti peidetud teleskoopkäepide,  seepärast D4 ei ole võimalik kaamerat paigutada koti keskosasse objektiivi suunaga ülalt alla, kuid sobiv koht on koti paremas või vasakus servas ristisuunaliselt. Keskele saab paigutada ilma akutallata D800 või D600 vabalt. Kotti on vajadusel võimalik paigutada ka 400mm f/2.8 objektiiv.

Kotil leidsin ka paar puudust. Nimelt rattad ja teleskoopkäepide lisavad kotile raskust. Tühjalt kaalub kott ainuüksi 2.8 kg. Koos minu fotovarustusega oli koti kaaluks seekord 13.4 kg. Õnneks ei kontrollitud seekord minu käsipagasi kaalu kordagi. Teiseks pani mind imestama, et fotokoti vihmakatte asukoht on koti sisemuses. Esiteks võtab see seal ära osa vajalikust ruumist ning tekib küsimus – kuhu panna märg vihmakate? Kuigi see on eraldi nailonkotikesse pakitav, pole selle koht kindlast fotokoti sisemuses.

Kuidas lahendasin oma fototehnika hoidmise ja transportimise pildistamise ajal? Kui lennukis ja autos on ThinkTank TakeOff  igati sobiv, siis seekord võtsin pildistamise ajaks kasutusele ThinkTank Modular Skin V2.0 Seti. Seega loobusin seljakotist ning ladusin kõik päevaks vajaliku ümber vöö. Reportaaži tegemiseks on antud variant igati parim. Käed on vabad, objektiivide vahetamine toimub kiirelt ja ilma et peaks koti seljast maha tõstma. Kuna igal kotil on ka eraldi vihmakate, siis ka äge troopiline vihmahoog ei olnud tehnikale ohtlik. Tähelepanelik tuleb olla vaid pikanäpumeeste osas, kuid ma ei saa väita, et vöökottidest oleks objektiivi varastamine lihtsam kui seljakotist, pigem vastupidi.

Igatahes nautisin ma öiseid turge Luang Prabangis. Siin ka teile mõned tabatud hetked.

Aivar Pihelgas
I AM Photographer ProShop juhataja