Nikoni viimane suurem peegelkaamera väljalase oli D800. Selle kaamera uudiseks oli pikslite arv (35 MP), mis selle välja tulemise ajal varjutas kõik muu ümber ringi (ning tegelikult teeb seda ka selle arvustuse kirjutamise ajal). D600 ei küündi väga nende peadpööritavate kõrgusteni, aga oma 24 megapiksliga on see võrdne või isegi ületab teiste täiskaadersensoriga  kaamerate pikslite arvu. See on ka üks mitmekesisemaid kaameraid, kuna sellel on pakkuda 10,5-megapiksline DX-kärpimise režiim, sisseehitatud automaatse teravustamise (AF)  mootor (mis tagab AF ühilduvuse mitte AF-S Nikkori objektiiviga) ja ühilduvuse vanemate, manuaalfookusega objektiividega. Juba need faktorid iseenest meelitavad ligi kahte leeri – D800 ja D4 omanikke, kes otsivad väiksemat, odavamat teist kere ning D300S ja D7000 omanikke, kes tahavad astuda sammu edasi täiskaadri juurde, aga ei taha (või ei saa lubada) asendada kõik oma DX-objektiivid ühe korraga.

On kaks viisi vaadata D600-t Nikoni rivistuses – vastavalt jõulisem D7000 või “kõhnunud” D800. Sõltuvalt perspektiivist võivad mõlemad sobida. D600 pakub kaalukat sissepääsu täiskaadri maailma DX formaadis kaamerate veteranidele, samas aga sisaldab see väga palju D800 DNA-d väga mõistliku hinna eest, mis teeb selle pilkupüüdvaks inimeste jaoks, kes ootasid pikisilmi D800 hinna langust või tahtsid lihtsalt odavamat FX formaadis teist kere oma D800 või D4 kõrvale.

Paljude D600 kasutajate jaoks pakub see kaamera esimest kogemust täiskaadri digitaalses fotograafias. Te võite kasutada DX formaadis optikat D600-ga, kuid me kahtlustame, et eraldusvõime langus 24-lt 10,5-le MP-le saab olema hea stiimul minna edasi täiskaader objektiivile (kuigi väga lõbus võib olla ka AF DX Kalasilm-Nikkor 10,5 mm f/28G). Õnneks on AF-S Nikkor 24-85mm f/3.5-4.5G ED VR standardses suumis D600 ostjatel ‘kit’ objektiiv, mis pakub väga head pildi kvaliteeti arvestades selle küllaltki madalat hinda. Samamoodi suurepäraselt esinevad Nikoni AF-S Nikkor 50mm f/1.8G ja AF-S Nikkor 85mm f/1.8G objektiivid, olles samal ajal mõistliku hinnaga. Kui te soovite kokku hoida, siis viimane 50mm-ne f/1.8 ei ole raketiteadus, aga on väärt seda, et ka Nikoni vanemad  objektiivid D600-ga töötavad. See on hea uudis, kui ehitate täiskaader süsteemi D600 ümber täitsa algusest.

Üks asi, millele me kindlasti oleme silma peale pannud ja mida me oleme mõne aja pärast oluliselt võimelisemad kommenteerima, on D600 ilmne omadus püüda ligi sensori tolmu. Me teeme Nikoniga koostööd (ja rohkem teste), et seda probleemi paremini mõista ja me uuendame seda ülevaadet vastavalt sellele, kui palju me kaamerat kasutame.

PILDIKVALITEET

D600-ga on pildikvaliteet sõltuvalt oma ISO-tundlikkuse skaalast väga hea, tõestades end väärilise vastasena vähemalt oma suurele vennale D800-le selle pikslite tasemel. Loomulikult suudab 36 MP-ga D800 lahendada rohkem detaile ning selle lisapikslid annavad meile lisaks ka kasulikuma 15-megapikslise DX-kärpimisrežiimi.

Oma täiseraldusvõime juures suudab D600 toota väga meeltmööda JPEG-sid, mis on detailirohked  ja kuigi pikslite taseme teravus on mõneti puudulik (pidev kriitika Nikoni  JPEG mootori kohta juba mõnda aega), on teravustamine ja müravähendus väga hästi tasakaalus D600 kõrgemate ISO seadete juures. Tegelikult  ei ole vaja teil kuni 6400 ISOni muretseda üldse mingi müra pärast, kui te just ei pildista väga sooja kunstliku valguse all, kus on kõigil kaameratel raskusi. RAW-režiimile ümber lülitumine on kindlasti seda väärt, kui te olete tähenärija pildikvaliteedi osas – te ei saavuta mitte ainult kontrolli valge balansi üle ja taasta mõned kokkusulamised, vaid te saate kohendada müravähendust ning pigistada D600 24-megapiksliselt sensorilt väja maksimaalse eraldusvõime.

Selleks, et saada D600 sensorist välja maksimum, vajate te loomulikult head objektiivi, kuid Nikoni praegune rivistus sisaldab täiesti aksepteeritavat valikut küllaltki mõistlike hindadega fikseeritudfookuspikkusega objektiividest ja suumobjektiividest, kaasa arvatud 24-85mm f/3.5-4.5 ‘kit’ võimalust, mis suudab anda väga häid tulemusi arvestades selle umbes 600-eurost (420 latti/2070 litti) tänavahinda.

KÄSITLEMINE

Mis puutub selle käsitlemisse, siis on D600 sarnane D7000-ga, ümber on aga tehtud LiveView lüliti. Kõik, kes on harjunud pildistama selle mudeliga (või D800-ga ning vähemal määral ka D4-ga) peaksid suutma päris kiiresti ümber kohaneda. Nikoni otsus vahetada + ja – suurendusnupud pildivaatluseks viib ilmselt segadusse D7000 omanikud ja D800 kasutajad võivad pahandada ‘ühe puute’ suurendusnupu võimaluse puudumise üle. Kui te olete tihe LiveView kasutaja, siis teile ilmselt ei meeldi Nikoni manuaalfookuse rakendus D600 LiveView’l. Ava on LiveView pildistamise ajal võimatu kohandada, mis ei olegi väga oluline, kui te tuginete kaamera kontrastipõhisele automaatse teravustamise süsteemile, mis muudab manuaalse teravustamise tülikaks. Põhimõtteliselt peate te ava sättima kaks korda – esimene kord, et saavuta õige fookus (mille jaoks te soovite ava täiesti lahti) ning siis teine kord, et saavuta pildistamise jaoks ideaalne ava. See tähendab LiveView kahekordset aktiveerimist enne, kui saate pildi jäädvustada.

Kui juba peatuda pahameelel, siis me ei ole kunagi olnud väga vaimustuses Nikoni pidevast vajadusest ISO nuppu liigutada oma peegelkaamerate pinnal ning ideaalis eelistame me seda nuppu kaamera ülemisel osal, päästikunupu lähedal. Lõppkokkuvõttes võivad väikesed asjad olla väga olulised. D600 ISO nupp on suhteliselt halvas kohas hõlpsaks opereerimiseks pildiotsija suhtes, kuigi seda leevendab suurepärane automaatne ISO rakendus, mis praktikas peaks vähendama ISO nupu kasutamise vajaduse tihedust. Veel üks pluss – D600-l on sama aku, mis D7000-l ja D800-l, mis peaks elu kergemaks tegema kõigil neil, kes soovivad seda kasutada ükskõik kumma vanema mudeli kõrval.

LÕPPSÕNA

Nikon D600 juures on väga palju meeldivat. Tegelikult on selle juures üldse väga vähe, mida saaks seaduslikult kritiseerida võttes arvesse selle turupositsiooni ja kohta hinnaskaalal. Olles keskmise hinnaklassi peegelkaamera (kuigi pigem ülemise otsa suunas), puuduvad sellel D800 (ja ka D300S) kohandamise nupud ning oma operatiivse ergonoomika on see laenanud peamiselt D7000-lt. See põhjustab osades fotograafides veidi pahameelt (D600 ava käitumine LiveView režiimil on näiteks eriti häiriv 2200-dollarilise kaamera puhul ), aga peamine on see, et D600 pakub sarnast pikslite taseme pildikvaliteeti kui palju kallim D800 sarnases tugevas keres, mis pakub mitmeid samu pildi- ja videofunktsioone.

D600 ja D800 erinevused on osaliselt Nikoni püüe täiendada oma peeglekaamerate rivistut ning kahtlustame, et osaliselt ka disainiotsuste tagajärg, mis olid vajalikud selleks, et säilitada D600 madalam hind.

D600 on esimene täiskaader peegelkaamera Nikonilt, mis ei ole mänginud 51-punktilise automaatse teravustamise (AF)  süsteemi variandiga, mida esmakordselt nähti D3 puhul 2007. aastal.  Selle asemel kasutab see kohendatud 39-punktilist AF-süsteemi varianti, mida esmakordselt kohtasime D7000 puhul. See süsteem on täitsa võimekas, aga samas muudab see D600 teatud olukordades märgatavalt vähem mitmekülgsemaks – näiteks teravustamine vähese valguse korral või keerulisemates tingimustes, nagu näiteks spordivõttel, kus selle väiksem, DX-formaadis automaatse teravustamise ulatus võib tekitada probleeme.

Nikoni D600 viib massideni täiskaader funktsionaalsuse koos kahekordse SD kaardi piluga ja 100%-lise pildiotsija ulatusega. Pildikvaliteet kõrge ISO-tundlikkuse juures on silmapaistev ning kohandamisvõimaluste rikkus võimaldab kiiret ligipääsu pildistamisnuppudele.

Allikas: http://www.dpreview.com/reviews/nikon-d600/23