Sven Zaćek, foto: Inkari Lindve

Tema sõnul jaguneb loodusfotograafia kolmeks laiemaks haruks: maastikud, elus- ja makroloodus. Viimane tähistab väikeste elementide pildistamist suures plaanis. Kuna Sven on tuntud eelkõige tundlike looma ja maastikufotode kaudu, süvenes ta ka nendesse kahte rohkem.

Üheks tema motoks on, et tulemus peab olema prognoositav. Selle üheks aluseks nimetab ta tehnika täielikku valdamist.

Endla Looduskaitseala veel lumises rabalooduses alustas Sven Zacek koolitust kaamera tutvustamisest. Kuna kuulajate hulgas – nagu igal koolitusel –  oli erinevate eelteadmistega harrastajaid, sai igaüks küsida just teda huvitavate nüansside kohta.

Üks oli selge – automaatrežiimi kasutamine pole lubatud. Nüüd ja edaspidi aksepteerib koolitaja ainult neid, kes suudavad kaamerat ise seadistada.

Ühest küljes on looduses hea kaameraga koolitusel olla – saab kohe pildistada, kohe koolitajale näidata ja nõuandeid saada. Teisest küljest peaks eelteadmisena mingi kaamera tundmine endal olema. Väga raske on kuulata erinevaid nüansse, kui manuaali pole kodus avatud. Võib juhtuda, et keerad suures agaruses ka fookuse manuaalse seadistamise peale ja unustad siis. Tulemuseks on segadus ja udused pildid.

Seekord keskenduti erinevate loodusvaadete puhul valguse määramisele. Sven seletas, millal määrata valgustundlikkus lumelt, millal pilvelt.

Tulemusi sai talle kohe näidata ja ka tagasiside oli suur ning õpetlik osa koolitusest.

Kui teooria sai selgeks, suunduti rabasse. Sven ise pilte ei teinud, tema seisis õppurite käsutuses. Väga hea on koolitusel ise kätt proovida ja kohe tulemusi analüüsida.

Loomulikult ei saa loota, et koolitaja viib meid kokku põdra või rebasega. Samuti pole hea plaan võtta üle teise fotograafi sissetöötatud jälgimispaika. Küsimusele, kuidas ja kus näha loomi, vastas Sven sissejuhatuseks, et tuleb alustada jälgede otsimisest. Lumega on see kordades lihtsam. Teiseks võib vestelda jahimeestega. See ei tähenda kohe, et lähed jahimeestega ajujahti kaasa ja pildistad etteaetud loomi. Pigem võib metsas käima harjunud soovitajalt saada orientiire, kuhu ja millisel ajal on soovitav minna.

Looduses liikudes, olgu eesmärk ükskõik milline, peab alati valima ilmale vastava rõivastuse. Samuti peab õppima kaamerat hoidma ja vajadusel ka varustust pikka maad seljas kandma. Päris esimestele retkedele Sven statiivi muretseda ei soovitanud. Varustusest rääkides rõhutas ta, et eelkõige peaks valima ühe kolmest loodusfotograafia harust. Ta arvas isegi, et koolitusele võib tulla ka enne kaamera soetamist. Kallima varustusega tasub alustada, kui esmane taju ja kogemus olemas ning suund selgem.

Tekst: Inkari Lindve