Suured kassid loomaaias

By in
436

Siberi ehk ussuuri tiiger

Nii tegime ka meie, kes me veetsime mõned päevad lähimates loomaaedades Riias, Tallinnas ja Helsingis. Ilmastikutingimused soodustasid pildistamist – Baltimaadele tüüpiline muutlik kevadilm: ere päike, varahommikune udu ning ahvatlev õhtuvalgus.

Kuigi loomaaed ei ole loomade loomulik elupaik, võimaldab situatsioon loomaaias sageli valida just pildistajale sobiva vaatenurga, fooni ning kompositsiooni. Tõsi, enamasti on ka palju segavaid asjaolusid – aiad, klaas, mittenaturaalne keskkond. Kuid see tähendab vaid ühte: Te saate kasutada oma loomingulist kujutlusvõimet. Valides õiged objektiivid ja kaamera seadistused, suudab fotograaf ka loomaaias teha selliseid fotosid, mille üle ta saab õigustatult uhke olla. Loomulikult ei tohi pildistamise ajal unustada ka ohutust – ka hea kaadri otsimise ajal tuleb järgida loomaaias kehtivaid nõudeid. Pidage alati meeles, et ka loomaaias elavatel kiskjatel on säilinud kiskjalik loomus ning instinktid ja nende reaktsioon on Teie omast tunduvalt kiirem. Seepärast ärge üritage üle piirdeaia ronida ning juhul, kui fotosessioon toimub koos loomaaia töötajatega ning Teile pakutakse võimalust loomale läheneda, ärge unustage, et kiskja ainsamal käpalöögil võib olla väga tõsised tagajärjed. Niisiis – ärge kaotage valvsust ning olge igal hetkel valmis tagasi tõmbuma.

Pöörake tähelepanu ka sellele, et parima kaadri otsimiseks peate laskuma põlvili või lausa kõhuli heitma – seepärast kasutage mugavaid riideid, mida ei ole kahju ära määrida.


Lumeleopard

Kui nüüd rääkida tehnikast, on selge, et loomaaias nagu ka looduses, ei saa efektsete ja väga omanäoliste täissuuruses või väga lähedalt loomaportreede pildistamisel hakkama kvaliteetse  muudetava fookuskaugusega objektiivita. Fookustamise minimaalne diapasoon võiks olla 70-200 mm (loomulikult sobivad ka „pikemad torud”, mille fookuskaugus on kuni 300, 400 või isegi 600 mm, kuid suurem fookuskaugus ei tähenda alati ka paremat kaadrit). Suhteliselt suur tähtsus on ka objektiivi valgustugevusel – mida „heledamat” objektiivi kasutate, seda suurem vabadus on Teil telekonvertorit kasutamisel, statiivita manuaalsel režiimil pildistamisel jne. Mida parem on Teie objekti valgustugevus, seda parema suhte suudate luua objekti ja fooni vahel (DOF). Just sel viisil „loodud” foon lubab objekti teravdada ning peita ebasoovitavad detailid.

Kui Teil ei ole head valgustugevuse objekti või kui valgustus on pildistamise ajal halb (pilves ilm, vähene valgustus, loom on ruumi sügavuses varjus jne), läheb Teil vaja statiivi – statiivile asetatud fotoaparaat piirab Teie liikumisvõimalusi, kuid parandab foto kvaliteeti.

Ärge unustage ka välgu kasutamise võimalust. Kui päike on väge ere, aitab välk peita liialt eredaid kontraste (kasutage mõnda lisavalgustuse režiimidest ja ekspositsiooni kompensatsiooni „miinuse” suunas), muudel juhtudel aitab välk efektselt teravdada looma karvkatte detaile.

Kuidas pildistada? Võimaluse korral valige sellised kaameraseadistused, mis rahuldaksid ülalkirjeldatud vajadusi, st põhiobjekt peab eralduma foonist (diafragma maksimaalne avamine), samuti ka suhteliselt suur lüliti toimimiskiirus, et pilt laiali ei valguks. Kui Teie ja looma vahel on piire, siis minge nii lähedale, et see oleks ohutu, sättige objektiivi keskkoht piirdesilma keskele või mõnda teise suhteliselt vabasse kohta, ning fookustage kaamera objektile. Kui Teie ja looma vahel on klaas, siis püüdke  mittevajalike peegelduste vältimiseks alati pildistada klaasi suhtes täisnurga all ja nii lähedalt kui vähegi võimalik.

Mida pildistada? Kui soovite pildistada traditsioonilist portreed, sättige teravus looma silmade järgi, kuid ärge unustage, et väljendusrikkal portreel peavad suhteliselt selgelt olema esile toodud ka looma nägu ning vurrud. Seega on tähtis tähelepanu pöörata ka teravussügavusele (sulgege diafragma ning kasutage välku). Isegi siis, kui eesmärgiks ei ole looma „näo” pildistamine lähedalt, tuleb fookus igal juhul suunata lähimale silmale või võtta fookusesse vähemalt pea, kõik muu on teisejärguline ning põhitähelepanu tuleb pöörata kompositsioonile.

Milline peaks olema pildistamise nurk? Esiteks – olge loomingulised, ärge piirduge lähenemisega vaid looma „kodule” ja nupu vajutamisele püstiasendis. Kükitage – kui pildistate oma „modelli” silmade kõrguselt, siis tajute sidet loomaga ja foto on väljendusrikkam. Ärge kiirustage, jälgige oma „objekti” käitumist, hinnake üldsituatsiooni – sest võib juhtuda nii, et hetke pärast või veidi hiljem hakkavad loomad liikuma ning see saab olema heaks materjaliks grupifoto või kahe looma portree loomiseks jne; mängu või tüli käigus tehtud foto on tunduvalt väljendusrikkam kui staatiline kaader. Muide, alati ei peagi pildistama looma „nägu” tervikuna – vahest on tunduvalt huvitavam ja kunstiliselt efektsem taoline foto, milles „põhitegelaseks” on näiteks mõni looma karvkatte detail abstraktne, kiskja käpp küüntega või merevaigukollane suure kaslase silm jne. Eksperimenteerige! Teie tehnika võimaldab teha selliseid fotosid!

Ja lõpetuseks. Kui loomaaiast saab Teie alaline pildistamiskoht, tuleks meelde jätta ka selle asutuse tööaeg – loomade toitmise ajad ja puhketunnid, millal ei saa loota dünaamiliste fotode tegemisele, samuti ka külastajate meeliskülastusajad, kuna see võib segada Teie tööd.

 Teksti ja fotode autor: fotograaf Andris Eglitis

54321
(0 votes. Average 0 of 5)
Leave a reply