Portreefoto algtõed

By in
343

 

 

Miks mitte ka huvitav võte pärismaalasest eksootiliselt reisilt, võhivõõrast, kelle tabas sinu kaamerasilm juhuslikult tänaval hulkudes, aga ka meeleolukas portree sinu lemmikloomast. Võimalusi on lõputult ja kui jagub inspiratsiooni ja oskusi on portreefoto loomine üks rõõmupakkuvam ja emotsionaalsem tegevus nii fotograafile kui tema loomingu vaatajale. Tasemel portreefoto võttepaigaks ei peaks kindlasti olema alati ainult stuudio! Täna räägime portreteerimisest loomulikus valguses.

Kasutatav varustus

Hea portreefoto saamiseks on vaja peegelkaamerat, sobivat objektiivi, välklampi või helestit. Seekord kasutasime kaamerana Nikon D80, objektiive Nikkor 50mm 1:1.4D; Nikkor 70-200mm 1-2,8 ja Nikkor 10,5mm ning välklampi Nikon SB-600 .

 


 

3

Pildistatud Nikkor 70-200mm 1:2,8. Pika fookuskaugusega objektiiv jätab tausta meeldivalt uduse. Hiljem on arvutis pilditöötlustarkvara abil pilti sobivamaks kadreeritud, lisatud pildi joonist pehmendav filter ning seepiatoonid.

Kompositsioon ja emotsioonid

Välivõtetel pildistamisel on suureks eeliseks võrreldes stuudiofotoga, et saate kasutada väga erineva meeleoluga keskkonda, mis kas seostub või hoopis vastandub portreteeritavaga. Teise plussina on portreefoto välivõtte tegemisel avarus, kus on lihtne pildistada modelli liikumise või tegevuse käigus. Võimalus kaasata võttepaika portreele täiendava jutustava mõõtme andjana on fotograafi üks vajalikke oskusi. Portreefoto emotsionaalne laeng sõltub portreteeritava poosist, ilmest, üldisest valgusskeemist, värvidest (või nende puudumisest), kompositsioonist, mis annab pildile dünaamika või hoopis staatilisuse jne.

Kui enne pildistamist on fotograaf mõelnud läbi kõik tehnilised nüansid, mis tagavad pildi vajaliku fototehnilise kvaliteedi, siis on sama oluline töö modelliga. Üheks võimaluseks on teha portreed kui snapshot fotot, kus fotograaf jälgides ümbruses toimuvat, tabab õiget hetke, mis tavaliselt on juhuslik ja pildistaja poolt juhitamatu. Kui tegemist on poseeritud pildiga, siis on hädavajalik selgitada portreteeritavale millist tulemust fotograaf ootab, aidata leida tal õiget poosi, ilmet või meeleolu. Hea portreefoto on enamasti fotograafi ja portreteeritava eduka koostöö tulemus. Juba pildistamise käigus tuleb loodav foto laadida emotsionaalselt, hilisema arvutitöötlusega annab tulemust vaid veidi mõjutada ja rõhutada.

 

 

 

 

 


 

Objektiivi valiku juures tuleb silmas pidada järgmist:
– tandardobjektiiviks portree pildistamisel võib pidada 50mm fiksobjektiivi. Arvestada tuleb, et digikaamera ees omandab see objektiiv tänu sensori mõõtudele fookuskauguse 75mm, mistõttu ei saa modellile eriti lähedale minna. Seda tuleb arvestada eriti kitsastes oludes pildistades. Samas on Nikkor 50mm 1:1,4D objektiivil suurepärane valgusjõud, hea teravusega joonis ning värviülekanne.

Teleobjektiivi kasutamisel on üsna mitmeid positiivseid argumente. Esiteks on tänu pikale fookuskaugusele teleobjektiividel lahtisema avaga väiksem teravussügavus, mis annab portreefotole meeldivalt uduse tausta ning toob tänu sellele portreteeritava paremini esile.
– Lainurkobjektiivi kasutamisel on võimalik tuua lisaks portreteeritavale esile ka ümbritsev keskkond. Kuid kindlasti tuleb arvestada, et pildistatav poleks kaamerale mitte väga lähedal! Lainurga kasutamisel tekivad paratamatult moonutused. Kui see pole just taotluslik, siis tuleb arvestada, et lainurgaga lähedalt nägu pildistades võime saada olenevalt võttenurgast näiteks suure nina ja pisikesed kõrvad…

Valguse kasutamine

Valguse erinev kasutamine määrab ära portreefoto emotsionaalse tooni. Loomuliku valguse kasutamisel võib arvestada lugematute võimalustega, mis on tingitud loodusliku valguse intensiivsusest, valgustemperatuurist, langemis- ja peegeldumisnurgast, pilvedest ja võttepaiga iseloomust. Ei saa öelda, et mingi valgussituatsioon on portreefoto tegemiseks täiesti sobimatu. Küll on paras peavalu pildistada näiteks keskpäevases päikesevalguses, kus taevas puuduvad valgust mahendavad pilved, modell kipub päikesevalguse eredusest silmi kissitama ja varjualad jäävad fotol alavalgustatud või lausa mustad, mõni hele ala jälle „põleb” ära.

See on üks põhjuseid miks fotograafid naudivad pildistamist pilvealuse päikesega. Mõned nipid kontrastses loomulikus valguses pildistamiseks:

– Kasutage varjualasse valguse sisse toomiseks valget helestit. Selle kasutamine tagab, et saate varjualasse loomuliku värvustemperatuuriga valguse. Kasutades hõbedast helestit on peegelduv valgus mõnevõrra külmem ning kontrastsem. Kuldne helesti annab soojema valguse. Helesti kasutamisel on reegel, et helesti suurus peaks olema ühesuurune kaadrisse jääva pildistatava objekti suurusega.

– Kasutage täitevalgusena välklampi. Siin soovitaksin mitte kasutada välklambi „täismatsu”. Kui kogemused veel puuduvad, siis tuleb katse-eksituse meetodit kasutades reguleerida välgu tugevus pool kuni kaks f-stoppi nõrgemaks nii, et see sobituks üldisesse särisse. Välklambi sähvatus pehmendab varjud, lisab portreteeritava silmadesse sära ja muudab esiplaani värvid veidi erksamaks.

1

Pildistatud Nikkor 50mm 1:1.4. Oluline, et värvitud sein taustana harmoneerub poisi riietusega, samas toob värvikontrast portreteeritava esile.

Teksti ja fotode autor: Aivar Pihelgas, fotograaf ja Nikoni Fotokooli õpetaja

54321
(0 votes. Average 0 of 5)
Leave a reply