Timelapse Eestimaal: minu esimesed sammud ja ebaõnnestumised
Mina olen Sven-Sten – 33-aastane timelapse-videote entusiast. Minu teekond sellesse põnevasse maailma sai alguse 2022. aastal, kui mu vanem vend ütles mulle: „Maailmas on timelapse’i tegemine üsna levinud asi – aga sina alusta sellega Eestis!” See mõte jäi kummitama.
Minu esimene video valmis juba veebruaris. Teemaks polnud midagi peenemat kui… küttepuude riita ladumine. Kasutasin selleks oma venna vana Canon 350D kaamerat ning ostsin juurde lihtsa kaugpäästiku. Kõik pildid salvestusid CompactFlash-kaardile ja kui see täis sai, pidin kaamera statiivilt maha võtma ja pildid USB-kaabli abil arvutisse tõmbama. Ei olnud just kõige mugavam, aga huvi kasvas.
Peagi otsustasin teha sammu edasi – soetasin endale uuekasutatud Pentax K-50. Sellel kaameral oli juba sisseehitatud intervallvõtete funktsioon ning SD-kaardid tegid elu lihtsamaks. Hakkasin oma timelapse-videoid üles laadima YouTube’i ja tundsin, kuidas iga uus projekt andis indu juurde. Tõsi on ju see, et „süües kasvab isu”.
Tehniliste lahenduste leidmine oli nagu omaette sport. Tellisin kaamerale USB-toitega adapteri, et see saaks vajadusel töötada ka akupangalt. Esimene katse luhtus – kaamera ei hakanud tööle. Otsisin edasi ja leidsin adapteri, millel oli 2.1 A väljundvool – bingo! Nüüd sain filmida kasvõi toast lahkumata, näiteks pilvede liikumist läbi akna.
Kui talv saabus, muutus õues filmimine keerulisemaks. Tellisin Photoboxi ja seadsin selle üles keldrisse, lootes jätkata hobiga ka siseruumides. Aga siis algasid uued jamad: 3-sekundilise intervalliga tulid kõik pildid liiga sarnased, pikema intervalliga hakkas valgus ebaühtlaselt kõikuma – kord liiga hele, kord liiga tume. Arvasin, et probleem peitub toiteadapteris. Proovisin mitmeid. Lõpuks tellisin Hiinast uue juhtme otse vooluvõrku ühendamiseks – tulemus oli veel hullem.
Appi tuli taas mu vend, kes proovis oma varustusega – kõik töötas laitmatult. Katsetasime seejärel minu kaamerat, muutsime seadeid, testisime… aga probleemid ei kadunud. Ilmselt tuli leppida tõsiasjaga, et tehnika pole alati täiuslik.
Mu vend oli vahepeal soetanud endale hübriidkaamera – Nikon – just nimelt FOTOakadeemiast. Tema eeskujul tegin ka mina sammu edasi ja valisin Nikon Z30. Ja ausalt öeldes – see muutis kõik.
Nüüdseks olen Z30-ga valmis saanud kaks videot:
📹 Läänemaa Šokolaadifestival 2025, mis toimus päev enne emadepäeva
📹 Teine video valmis minu koduses timelapse-laboris:
Tee on olnud käänuline – täis õppimist, katsetusi, ebaõnnestumisi ja väikeseid võite. Aga just need kogemused ongi mind edasi viinud.
Kui sul on huvi timelapse’i vastu või oled ise sarnasel teekonnal, siis julgustan sind katsetama. Alusta sellest, mis sul olemas on – peaasi, et alustad!