Mis täpselt tähendab objektiivi fookuskaugus ja miks see oluline on? Alljärgnev artikkel pakub praktilist juhendit selle mõistmiseks. Kaameraobjektiive kirjeldatakse tavaliselt kahe peamise teguriga. Üks neist on ava ehk f-arv, mis on maksimaalne ava suurus, mille kaudu valgus sensorile pääseb (mida väiksem number, seda suurem ava). Teine on millimeetrites mõõdetav fookuskaugus. Tavaliselt kirjeldatakse objektiive esmalt fookuskauguse ja seejärel ava järgi, näiteks 85mm f/1.2.

Fookuskaugus ei ole objektiivi tegeliku pikkuse mõõt. Võid leida kaks 85 mm objektiivi, mis on täiesti erineva suurusega. Fookuskaugus on objektiivi ja sensori vaheline kaugus, kus valguskiired objektiivis koonduvad, et terav pilt moodustada.

Fookuskaugus määrab suurenduse ja vaatenurga

Fookuskauguse puhul pole kõige olulisem küsimus, mis see on, vaid mida see teeb. Fookuskaugus määrab iga objektiivi puhul kaks peamist asja: suurenduse ja vaatenurga. Kui üks kasvab, siis teine kahaneb. Näiteks 24 mm objektiivil on lai vaatenurk ja väike suurendusvõime – see on suurepärane vahend laiade maastike pildistamiseks. 600 mm objektiivil on aga väga kitsas vaatenurk ja suur suurendusvõime, mis sobib hästi kaugelasuvatest metsloomadest lähivõtete tegemiseks (eriti kasulik, kui sa ei soovi lõvile liialt lähedale minna!).

Nikon Z 7 koos NIKKOR Z 70-200mm f/2.8 VR S-ga
Fookuskaugus: 200 mm

Suur fookuskaugus: väiksem teravussügavus
Kuid see pole veel kõik. Pikema fookuskaugusega objektiividel on tavaliselt väiksem teravussügavus, mis tähendab, et saad keskenduda kaugel asuvale objektile. Lühemate objektiivide teravussügavus on aga suurem, tänu millele saad kogu pildi ulatuses rohkem objekte fookusesse. Objektiivi fookuskaugus mõjutab ka pildi perspektiivi. Pika objektiivi puhul kipub perspektiiv olema kokkusurutud, kuid lainurkobjektiivi puhul näib kahe objekti suhteline kaugus suurem.

Nikon Z 7 koos NIKKOR Z 70-200mm f/2.8 VR S-i ja TC-1.4-ga
Fookuskaugus: 280 mm

DX-kaamera fookuskaugus erineb FX-kaamera omast

Objektiivi valimine võib tihtipeale olla keeruline protsess, isheäranis kuna Nikoni Z-kinnituse puhul on hulgaliselt valikuvõimalusi, rääkimata ligikaudu 300 Nikoni F-kinnituse objektiivi kättesaadavusest, millel on kinnitusadapter FTZ II. Allpool on lühike juhend erinevate fookuskauguste ja nende peamiste kasutuste kohta. Pea kindlasti meeles, et DX-kaamera (nagu Nikon Z 30, Z 50 või Z fc) fookuskaugus erineb FX-täiskaaderkaamera omast, kuna DX-kaamera sensor on 1,5 korda väiksem kui FX-kaamera sensor. Näiteks kui paned DX-kaamerale 50 mm objektiivi, saad tegelikult samasuguse vaatenurga ja suurenduse, nagu on FX-kaamera 75 mm objektiivil (sest 50 x 1,5 = 75).

Fiksobjektiivide ja suumide võrdlus

Olemas on kahte tüüpi objektiivid: fikseeritud fookuskaugusega objektiivid ja suumid, mille fookuskaugus on muutuv. Suumid on ülimalt käepärased, tänu millele on vaja kaasas kanda ainult ühte objektiivi, sest sellega saab pildistada palju erinevaid objekte, nii maastikke kui inimesi. Parim valik, kui oled pidevalt liikvel. Fiksobjektiivid on aga kergemad ja neil on sageli suuremad avad, et kena hägus taust saavutada.

Nikon Z 7 koos NIKKOR Z 70-200mm f/2.8 VR S-i ja TC-20-ga
Fookuskaugus: 400 m

Ülilainurk: 8 mm kuni 24 mm

Objektiivi, mille fookuskaugus jääb vahemikku 8 mm kuni 24 mm, nimetatakse tavaliselt ülilainurk-objektiiviks. Ülilainurk-objektiiv jäädvustab tohutu suure vaatenurga sellest, mis kaamera ette jääb. Sellise objektiiviga saab dramaatilisuse tekitamiseks objektile väga lähedale minna ja seda kasutatakse laialdaselt ka astrofotograafias. Kuid väga väikeste fookuskauguste puhul tekivad pildi äärtes märkimisväärsed moonutused, kus sirged jooned hakkavad kõverad tunduma. Ülilainurk-objektiiv on üks keerulisemaid objektiive, kuid piisava harjutamisega võib sellega uskumatuid tulemusi saavutada.

Proovi: NIKKOR Z 20mm f/1.8 S, NIKKOR Z 14-30mm f/4 S, NIKKOR Z 17-28mm f/2.8, NIKKOR Z DX 12-28mm f/3.5-5.6 PZ VR.

Lainurk: 24 mm kuni 35 mm

24 mm kuni 35 mm objektiivid on lainurkobjektiivid. Neid armastavad maastiku-, interjööri- ja arhitektuurifotograafid, samuti on need suurepärased tänavapiltide ja hingematvate öötaeva piltide jäädvustamiseks. Objektile lähenedes saad rõhutada stseeni vaatenurka. Lainurkobjektiiv on suurepärane reisikaaslane, millega maastikke, linnapilte, inimesi ja palju muudki pildistada.

Proovi: NIKKOR Z DX 24mm f/1.7, NIKKOR Z 26mm f/2.8, NIKKOR Z 28mm f/2.8, NIKKOR Z DX 16-50mm f/3.5-6.3 VR

Standard: 35 mm kuni 70 mm

35 mm ja 70 mm on standardne ehk tavaline fookuskaugus, mis on üsna lähedal inimsilmaga nähtule. Fotograafide jaoks on suure avaga 50 mm fiksobjektiiv, näiteks NIKKOR Z 50mm f/1.8 S, ülimalt käepärane ja ideaalne kaaslane kogu päevaks. 50 mm objektiiv sobib paljudel puhkudel, iseäranis vähese valguse korral või siseruumides pildistamiseks. Seda tüüpi objektiiv tekitab ka väikese teravussügavuse ja suurepärase bokeh-efektiga hägususe.

Proovi: NIKKOR Z 40mm f/2, NIKKOR Z 35mm f/1.8 S, NIKKOR Z 50mm f/1.8 S, NIKKOR Z 28-75mm f/2.8

Supertelefoto: alates 300 mm

300 mm ja sellest ülespoole on supertelefoto vahemik, mida kasutavad kõige sagedamini spordi- ja loodusfotograafid, kuna neil on objektile võimatu lähedale pääseda. Sellises vahemikus ja nii kitsa vaatenurga puhul on üldiselt soovitatav kasutada üksjalga või statiivi, et kaamera liikumist vähendada (kuigi Nikoni kaamerasisene vibratsioonivähendus (VR) ja VR-objektiivid võivad abiks olla), aga ka seetõttu, et nii suuri objektiive on pikemat aega raske käes hoida. Telefoto objektiive saab kasutada ka koos telekonverteriga, mis kahekordistab objektiivi fookuskaugust ja annab veelgi suurema ulatuse.

Proovi: NIKKOR Z 180-600mm f/5.6-6.3 VR

Article in English