Parima linnuvaatlusbinokli valimine sõltub lõppkokkuvõttes ikkagi isiklikest eelistustest. Mis on ühe jaoks oluline, ei pruugi olla oluline kellegi teise jaoks.

Me kõik teame, et binokliga on oksapuudel vilksavate lehelindude jälgimine veidi keerulisem, kui näiteks elevandi suumimine Aafrika safari! Pole vaja vist mainidagi, et linnuvaatlejad vajavad binoklist natuke rohkemat kui keskmine elevandivaatleja. Lindude äratundmisel binokliga võib olla suur vahe sees, kas teha seda hea binokliga või mitte.

Alustame mõnede põhitõdedega ja sellega, mida need asjad tähendavad parima linnuvaatlusbinokli väljavalimisel. Me seletame detailselt, mis tähendab binokli suurendusvõime, esiläätse läbimõõt, pupilli suurus, prisma ehitus, lähim vaatekaugus, okulaari kaugus silmast, vaateväli, kaal, veekindlus and kummist kate.

Binokli suurendusvõime

Binokleid jaotatakse numbrite järgi – näiteks 7×35, 8×42, 10×50 jne. Esimene number tähistab suurendusvõimet ehk seda, kui mitu korda lähemale binokkel objekti toob. Näiteks 7×35 binokli puhul tundub objekt 7 korda lähemal, 10×50 binokli puhul 10 korda lähemal. Kui teil on 8x  suurendusvõimega binokkel ja te olete 80 jala kaugusel, siis tundub objekt justkui 10 jala kaugusel. 

Miks mitte valida kõige suurema suurendusvõimega binokkel?

Enamik linnuvaatlejaid valib binokli suurenduseks 7, 8 või 10. Kuid miks mitte tahta kõige suuremat suurendust, mis saadaval on? Loomulikult on suurema suurenduse puhul objektid lähemal ja detailsemad. Kuid on siiski mõned puudused.

Väiksem võimsus võimaldab rohkem näha tänu laiemale vaateväljale (vaateväljast on juttu hiljem). Põhimõtteliselt on nii, et mida suurem on suurendus, seda kitsam on vaateväli. Te näete rohkem seda, mida vaatate, läbi 7x suurenduse kui 10x. Teil on 7x binokliga ka parem võimalus linnu tabamiseks ja jälgimiseks kui 10x,  kuna nad hüppavad puudel ringi.

Kui võrrelda 7×50 binoklit 10×50 binokliga (esiläätse suurus sama), siis 7x puhul on ka pilt eredam, kuna pildi eredus väheneb suuremate suurenduste puhul. See on eriti oluline hämaras valguses, näiteks öökullide vaatlemisel tihedas metsas ööhakul ja varahommikul.

Suurema suurendusvõime puudused linnuvaatlemisel:

• Väiksem vaateväli
• Vähem valgust (objekt ei ole nii selge)
• Pilt on stabiilisem – suurema suurendusvõimega binoklid kipuvad käest vaatlemisel värelema. Alates 12x on soovituslik kasutada statiivi.
• Raskemad
• Raskem teravustada lähemal olevaid objekte
• Teravustamine võtab aega – rohkem teravustamise ratta pöördeid

Võttes arvesse eelpool mainitud informatsiooni, võite te siiski eelistada 10x binoklit 7x või isegi 8x binokli üle, eriti kui plaanite kasutada linnuvaatlusbinoklit peamiselt:

• Kauglinnuvaatlusel, nagu näiteks rannikulindude või kiskjalinnud
• Vaatlemine väga  avatud vaateväljal
• Mitte väga aktiivsete lindude, nagu näiteks veelindude vaatlemine

Kui teil on vaja midagi üle 10x, peaksite te mõtlema vaatlustoru peale, kuna binokleid üle 10x suurendusvõime on väga raske käes paigal hoida.

Ideaalne suurendus

Kui soovite kasutada ühte ja sama binoklit kõikide linnuvaatluste puhul, siis 8x binokkel on hea kompromiss ja nii ongi see paljude linnuvaatlejate valik. Kui lähemalt rääkida, siis kuigi 10x binokliga on võimalik näha veidi rohkem detaile, ei ole neil suurendusastmetel linnu äratundmise puhul väga suurt vahet. Seega hinna ja mugavuse mõttes oleks ehk mõtekam valida 8x või 7x binokkel. Sellisel juhul on ka hinna ja kvaliteedi suhe paigas.

Eemale tuleks hoida odavatest (alla 100 euro) 10x binoklitest. Parem on juba osta 50 eurone 8x binokkel, kuna tavaliselt odavate mudelite puhul tõuseb suurendusastmega ka puuduste arv. 7x ja 8x binoklid on paremad algajatele, kellel on vaja suuremat vaatevälja, et märgata ja jälgida aktiivseid linde.

Tuleks otsustada, mis on teile kõige tähtsam… kas detailirohkus või pildi eredus? Raske või kergekaaluline? Kas teil käed värisevad? Kas teil on lihtne linde märgata läbi binokli? Kas teil on vaja suurt või väikest vaatevälja? Kui võimalik, oleks hea kõigepealt laenata erinevaid binokleid, et näha, milline teie jaoks parim on.

Esiläätse läbimõõt

Binoklite peal olev teine number tähistab esiläätse läbimõõtu millimeetrites (suur paks lääts tagumisel küljel). Seega 7×35 binokli läätse suurus on 35 mm; 8×42 binokli läätse suurus 42 mm. Miks see oluline on?

See on see koht, kust valgus binoklisse siseneb. Seega mida suurem lääts, seda rohkem suudab see valgust koguda ja seda eredam on lind, paremini on näha lindude tõutunnused ja värvid on erksamad.

Miks siis mitte valida kõige suurem lääts?

Sest suurem on kohmakam ja raskem. 50 mm lääts on paras, kui istuda enda koduhoovis, kuid see on halb kaasa võtmiseks seljakotireisile. Binoklite kaalu kohta on rohkem kirjas allpool.

Kui olete valimas oma esimest linnuvaatlusbinoklit, siis meil on soovitus – osta binokkel, mille läätse suurus oleks 5 korda suurem kui suurendus.

Seega, kui te valite 8x binokli, siis läätse suurus peaks olema vähemalt 40 (8×40), 10x binokkel peaks olema 10×50 jne. Samas aga on optika kvaliteet viimastel aastatel kõvasti tõusnud ja nüüd ei pea enam ilmtingimata seda reeglit jälgima, vähemalt binoklite puhul, mille hind on 200 eurot ja rohkem.

Üleüldise soovitusena võiks valida läätse, mis on 30-50 mm

Kompaktbinoklitel on tavaliselt läätse suuruseks 30 mm. Jah, nad on kergekaalulised, kuid seejuures tuleb järgi anda valguse osas ja käsitlemismugavuse osas. Seega ärge valige kompaktbinoklit, kui see saab olema teie ainus binokkel. Linnuvaatlusbinoklite kõige populaarsem suurus on 8×40 või 8×42 pärast pildi ereduse, vaatevälja ja kaalu võrdlemist väiksemate ja suuremate binoklitega. 30 mm-ne on kõige väiksem binokkel, mida üks linnuvaatleja endale võiks tahta.

Kui te kasutate oma linnuvaatlusbinoklit tihti öökullide ja teiste lindude, kes tegutsevad pigem hämaras (tihedas paksus metsas või ööhakul & varavalges), jälgimisel, siis võiks kaaluda suurema esiläätsega binokli soetamist. Kui binokkel suudab koguda rohkem valgust, siis tähendab see rohkem detaile pärast seda, kui valgus väheneb ja sellest tulenevalt jääb rohkem kvaliteetaega lindudega, kui linnud on aktiivsed. Ja pidage meeles ka seda, et kõrgkvaliteetsete 40 mm läätsega binoklite puhul on üldine pilt nagunii parem kui 50 mm läätsega odava binoklite puhul.

Väljundava ehk pupill

Pupill on valguse läbimõõt millimeetrites, mis on nähtav läbi okulaari. See määratakse esiläätse läbimõõdu jagamisega suurendusvõimega. Seega 10×50 binokli pupilli suurus on 5 mm (50/10 = 5) 8×32 binokli pupilli suurus on 4 mm (32/8 = 4)

Seda valguskiirt on võimalik näha hoides binoklit üleval (okulaarid enda suunas) Need näevad välja kui väikesed valgusringid mõlemas okulaaris. Valgusring ongi suurendatud pilt, kui see väljub binoklist ja siseneb silma. Mida suurem on läbimõõt, seda paremini on võimalik hämaras valguses näha, seda kuni inimsilma pupilli enda maksimaalse läbimõõduni, tavaliselt 4 mm kuni 7 mm vahel, olenevalt vanusest ja olemasolevast valgusest.

Ilmselgelt on siis nii, et mida suurem on pupill, seda rohkem valgust suudab binokkel koguda ja seda eredam on lind läbi binokli. Kui pupilli suurus on sarnane meie oma silma pupilliga, siis on pilti raskem leida. Näiteks, kui ereda valguse puhul väheneb meie pupilli suurus  2 kuni 3 millimeetriseks, on 8×21 (pupilli suurus 2,6) kompaktbinoklit keeruline kasutada, kuna silmad peavad olema täpselt väljundava kohal selleks, et lind leida. Kõikuvas paadis randtiiri jälgimine kompaktbinokliga paneb teid õige pea poide peale haukuma! Pilt on ka tumedam ja mitte nii selge.

Üldise linnuvaatluse puhul valige binokkel, mille pupilli suurus on vähemalt 4 mm

Kui te tegelete linnuvaatlusega enamasti varjulistes tingimustes (paksud metsad), hämarates tingimustes (öökullid) või paadi peal, valige 5 mm või enam.

Prisma ülesehitus

Prismasid on kahte tüüpi: porro ja roof

Porro prisma

Porro prismaga binoklitel on z-kujuline optiline tee, kus esiläätsed ja okulaarid paiknevad nihutatult, mis tähendab suuremat binoklite valikut.

Roof ehk üksteisega kattuvate prismade süsteem

Roof tüüpi binoklites on prismad tihedalt üksteise peal ja esiläätsed on enam-vähem ühel joonel okulaaridega.  Tulemuseks on õhuke, voolujooneline kuju. Kuna nende puhul on vaja kallimat tehnoloogiat, on roof prismaga binoklid kallimad kui porro prismaga binoklid. Ülihea porro prismaga linnuvaatlusbinokkel on võimalik saada  hinnaga umbes 250 eurot. Et saada roof prismaga binoklit, mille optiline kvaliteet oleks võrdne, tuleks välja käia umbes 400 eurot ja rohkemgi. Seega, kui hind on teie jaoks määrav, siis on porro prismad ilmselt teie parim valik. 

Kuid tuleks meeles pidada, et porro prismaga binoklid ei ole nii vastupidavad ja kestvad, kui seda on roof prismaga binoklid. Seega pikemas plaanis on ilmselt roof prisma parem, kui on võimalik seda endale lubada.

Lähim vaatekaugus

Lähim vaatekaugus on lühim vahemaa, kust on võimalik binokliga näha objektist teravalt fookusseeritud pilti. Üldine reegel on selline, et kui suureneb suurendus, siis suureneb ka minimaalne lähim fookuskaugus.  Siin on veel üks kompromiss, mille üle tasuks mõelda: rohkem suurendust või lühem lähim fookus? See peaks eriti huvitama linnuvaatlejaid, sest neil tuleb ette hetki, mil nad tahavad näha linnu detaili lähemalt kui 5 meetrit, 3 meetrit oleks isegi veel parem. Kui tahta vaadata teisi elukaid lähedalt, nagu näiteks liblikaid, kahepaikseid jms, siis on lühike lähim vaatekaugus samuti eeliseks.

Teravustamise lihtsus

Hea linnuvaatlusbinokkel võimaldab vaadeldavat lindu teravustada kiiresti ja teravalt. See on väga oluline, kuna paljud linnud liiguvad pidevalt ringi ja teil peab olema võimalus kiiresti teravustada.

Hea teravustamise mehhanism teravustab lähedalt kaugele täispöördega või vähemaga. Ei ole hea, kui nuppu peab keerama mitu korda, et lind fookusesse tuua.

Binokli soetamisel on oluline ka tähele panna, et fookust saaks mugavalt nimetissõrmega reguleerida. Seda peaks saama pöörata väga hõlpsalt ilma suurema vaevata. Te leiate, et enamikel linnuvaatlusbinoklitel ei ole keskfookust. Mõnedel binoklite mudelitel on mõlemal okulaaril eraldi fookus, mida peab kohandama, kui vaadata linde lähemalt kui umbes 9 meetrit, mis on kummaline ja aeganõudev linnuvaatluse puhul. Jällegi, hind mängib olulist rolli, seega kallimatel linnuvaatlusbinoklitel on paremini reguleeritavad teravustamise mehhanismid.

Okulaari kaugus silmast/silmapadjad

See on prillikandjatele oluline element. Okulaari kaugust silmast mõõdetakse millimeetrites ja see näitab, kui kaugel silmast saab binoklit hoida nii, et kogu vaadeldav vaateväli oleks endiselt täielikult teravustatud. Silmapadjad on tavaliselt nii disainitud, et okulaari kaugus silmast oleks just õige mitteprillikandjatele, umbes 9-13 mm. Samas vajavad aga prillikandjad suuremat kaugust okulaarist, mis kompenseeriks selle vahemaa, mis jääb prillide ja inimese pupilli vahele. Probleem ilmneb siis, kui silma kaugus okulaarist ei ole piisavalt suur, mille tulemuseks on kitsam vaateväli.

Peaks olema võimalus kasutada linnuvaatlusbinokleid nii, et prille ei pea pidevalt eest ära võtma kasutamise ajal. Prillide äravõtmine võtab ära palju väärtuslikku aega, kui püüda parajasti lindu tabada. Mõnedel binoklitel on kummist silmapadjad, mis tõmbuvad kokku selleks, et silmad ja prillid oleksid läätsedele lähemal, samal ajal kui teistel, veidi kallimatel mudelitel, on kohandatavad silmapadjad.

Üldise soovitusena võiks öelda, et need inimesed, kes kannavad õhemaid, lähemal asetsevaid prille, peaksid valima silma kauguse okulaarist 14-15 mm. Need, kes kannavad paksemaid, kaugemal asetsevaid prille, peaksid valima kauguse 16-18 mm. Loomulikult oleks kõige parem enne ostu proovida erinevaid binokleid ja ise veenduda, milline binokkel just teie prillidega kõige paremini istub. Mitteprillikandjatel oleks samuti hea kõigepealt erinevate binoklite okulaari kaugust silmast proovida, et teada saada, milline kaugust just neile sobib.

Vaateväli

Vaatevälja mõõdetakse kui selle ala laiust, mis on vaatajale nähtav 1000 meetri kauguselt. Vahel väljendatakse seda silmapadja juures kraadidena (näiteks “Field 6.5 degrees”) Silmapadja disain on see, mis vaatevälja määrab.

Kui nurgeline vaateväli on ära toodud kraadides, siis on võimalik kalkuleerida vaatevälja korrutades seda numbrit 52,5-ga (see on jalgade arv 1 kraadi kohta 1000 jardi pealt). Seega 6,5 kraadise binokli vaateväli on 6,5×52,5 = 341,25 jalga (103,93 meetrit) See tähendab, et selle ala laius, mida te vaatete, on 103, 93 meetrit 1000 meetri kauguselt.

Tavaliselt on nii, et mida suurem on suurendus, seda kitsam on vaateväli (10×40 binoklitel on kitsam vaateväli kui 8×40 binoklitel) Laiem vaateväli võimaldab algajatel linde paremini tabada ja neid jälgida, kui nad ringi liiguvad. Kuid laiem vaateväli odavate binoklite puhul ei ole alati parem valik. Mittekallid lainurksed mudelid saavutavad oma lainurksuse peaaegu alati pildi teravuse arvelt. Parem on,  kui vaateväli on väiksem aga selge, kui et suurem aga udusem

Aga taaskord tuleks otsustada, mis teile paremini sobib. Kas te soovite laiemat vaatevälja või suuremat suurendust? Proovige nii palju erinevaid variante kui võimalik. Pidage aga meeles, et vaateväli väheneb suurenduse suurenedes. Veenduge selles kontrollides tootja spetsifikatsioone mudelil, millest te huvitatud olete.

Binokli veekindlus

Veekindel optika on kaitstud mitte ainult vee vastu, vaid ka tolmu, mustuse, puru jms., kui ka sisemise udu tekkimise vastu. See on kindlasti hea valik, eriti aktiivsetele linnuvaatlejatele. Veekindlaks muudavad binoklid kummist rõngastihendid ja gaasiline lämmastik.

Kui viia soe binokkel, mille optika ei ole gaasilist lämmastikku täis, jahedal hommikul linnuvaatlusele, siis suure tõenäosusega läheb see seest uduseks kiire temperatuuri muutuse tõttu soojast külmaks. Te muutute peagi kurvaks, kui ei näe midagi läbi udu! Ja kunagi ei tea… te võite  libastuda näiteks parajasti oja ületades. On hea teada, et binokkel on veekindel. See on plussiks ka siis, kui te elate niiskes kliimas.

Kummist kate

Et ei oleks vääriti mõistmist, siis kummist kate ei muuda binoklit veekindlaks. Kummist kate on hea valik (veidikese lisakaalu ja –raha arvelt), mis kaitseb teie linnuvaatlusbinoklit põrutuse, kriimude ja rooste eest. See muudab ka haarde mugavaks ja pehmeks.  Kindlasti on palju mugavam hoida kummist kattega binoklit väga külmal või kuumal päeval. Lihtsalt veel üks võimalus, mille peale mõelda.

Fotoakadeemia pakub laias valikus binokleid, mis sobivad linnuvaatluseks. Valikuga saab tutvuda siin. 

Soovitame lugeda ka artiklit “Kuidas valida binoklit?”.