TEST LAHINGUVÄLJAL – NIKKOR 200-500MM F/5,6E ED

By in
447

Tänu efektiivsele logistikale ja heale sõbrale õnnestus mul, Roy Mangersnes,  saada oma  Nikkor 200-500mm f/5,6 objektiiv paar päeva pärast seda, kui olin jõudnud Arktikasse. Järgmisel päeval, 14. septembril, alustasin ma 10-päevast fotograafia ekspeditsiooni ümber Svalbard arhipelaagi. Nagu mitmel varasemalgi korral, võtsin ma seal vastu fotograafe üle terve maailma, et viia nad läbi meie reisifirma WildPhoto Travel sellesse maagilisse sihtkohta maailma otsas. Ma ootasin põnevusega, et saaksin uut objektiivi neis tingimustes kasutada ja minu ootused olid väga kõrged. Ma mõistan, et  200-500mm objektiiv ei võistle samas liigas minu poolt eelistatud pika objektiiviga 400mm 2,8 või mõne teise pika objektiiviga Nikonilt, kuid ma ootasin, et see oleks võrdväärne samas suumiulatuses olevate objektiividega teistelt brändidelt.

Kogu testimise aja kasutasin ma  200-500mm objektiivi koos Nikon D4s kaameraga ning hoidsin kaamerat käes.

ANDMED

Nikoni ametliku veebilehe andmeil on AF-S NIKKOR 200-500mm f/5.6E ED VR  2.5x supertelefoto objektiiv, mis toetab oma 200-500 mm-st fokaalkauguste ulatust maksimaalse avaga  f/5.6. ED klaasist elemendi kasutamisega saavutatakse suurepärane optiline teostus, kus kromaatiline aberratsioon on kõrvaldatud.

Lisaks on sellel objektiivil vibratsiooni vähendamise (VR) funktsioon, mis vähendab kõikidest NIKKORi objektiividest kaamera rappumist kõige rohkem – see on võrdväärne säriaja suurendamisega 4,5 stopi võrra.

Kuidas see aga võttepaigas töötab?

ESIMENE MULJE

Alguses kohutas mind objektiivi suurus. Olles aga objektiiv avaga 5,6, on see ilmselgelt küllaltki kompaktne ja kergekaaluline (2,09kg). Siiski tundub see ehituselt väga tugev objektiiv. Ma olen tavaliselt veidi mures suumobjektiivide pärast, millel on väline suum, kuna need kipuvad tolmu ja niiskust imema. Ma ei kogenud aga midagi sellist, kuigi ma pildistasin niiskes ilmas, kus temperatuurid kõikusid nulli ringis, mis tekitas palju kondentsi. Varem on mind Nikkor 28-300 f/3,5-5,6 objektiiv üllatanud ja see, kuidas see on vastu pidanud peenele liivale Kalaharis ja ka niiskuse Boliivia vihmametsas. 200-500mm tundub olevat samamoodi üles ehitatud.

Objektiivi esimene ots tundub natuke raske, kui sellega lõpuni (500mm) suumida, isegi kui kasutada Nikon D4s kere. Kuid siiski, kogu objektiivi kerge kaal teeb selle käsitlemise hõlpsaks ja minu jaoks oli selle ulatus väga mugav neis situatsioonides, kus mina olin. Liikuvast laevast või Zodiac kummipaadist pildistamisel oli väga kasulik see, et kadreeringut oli võimalik kohendada ilma paate liigutamata. See on eriti oluline olukordades, kus objekt oma käitumist väga järsku muudab ning siis on hea, kui on võimalik saada laiem kaader ja lisada kaadrisse toimuv tegevus või maastik.

OPTILINE KVALITEET

Loomulikult on objektiivi optiline kvaliteet väga oluline ja see oli esimene asi, mida ma tahtsin testida. Kui see objektiiv ei oleks vastanud minu ootustele, siis ma ilmselt ei oleks kasutanud seda väga palju selle reisi jooksul, kuna mulle ei oleks meeldinud häid kaadreid maha magada halva optika tõttu. Mul oli hea meel näha, et see objektiiv oli väga terav terves ulatuses. Tegelikult ei suutnud ma näha ühtki erinevust teravuses terve suumi ulatuses. Järgneva kümne päeva jooksul pildistasin ma selle objektiiviga umbes 2000 kaadrit, jäädvustades selliseid objekte nagu jääkarud, morsad, arktilised linnud, jäämäed ja maastikud. Ma ei kahetsenud kordagi, et olin enamikes situatsioonides valinud 200-500mm objektiivi.

Ma olin väga rahul ka siis, kui nägin, et see objektiiv oli väga hea kõigi võimalike fookuskauguste puhul. Enamikel suumobjektiividel on ekstreemsete kauguste puhul raskusi, kuid ma ei näinud mingeid erinevusi pildistamisel 500 või 200 mm pealt.

Ainsad korrad, kui ma pöördusin tagasi oma 400mm f/2,8 objektiivi juurde, olid siis, kui ma pildistasin taustavalgusega objekte või hämaras valguses. Lisa stopid, mida on võimalik f/2,8 objektiiviga saavutada, olid väga kasulikud väheses valguses. Kui tegemist oli taustavalgusega, siis sai objektiiv neis situatsioonides hästi hakkama, aga kuna seal oli palju jääd ja peegeldusi, siis kogesin veidi objektiivisisest peegeldust, mida ma tavaliselt nanovääristusega prime objektiivides ei näe.

Siiski, on oluline märkida, et 200-500mm saab karmi valgusega väga hästi hakkama ja ma kogesin väga vähe kromaatilist aberratisoooni, kui üldse. See on väga muljetavaldav arvestades hinda ja selle objektiivi ülesehitust.

TERAVUSTAMINE

200-500mm ei ole tüüpiline tegevuse pildistamise objektiiv, mille ava on 5,6, aga enamikes pildistamise olukordades töötas see küllaltki hästi.

Üldjuhul ma nagunii pigem vähendan ava suurust 5,6 ja 8 peale, kui ma ürgloodust pildistan ja tänapäeva kaamerate ISO võimekuse puhul ei ole mul mingit probleemi tegevust 5,6 avaga pildistada.

Sel objektiivil oli siiski komme olla vähese valguse puhul aeglasem ja mul oli raskusi lindude jälgimisel pärast päikeseloojangut, eriti siis, kui nad lendasid ookeani kohal. See ei ole lihtne autofookuse situatsioon ühegi objektiivi jaoks, aga minu kogemus 400mm f/2,8 objektiiviga ja teiste prime objektiividega näitab, et see peaks olema võimalik. Kasutasin kõikide tegevuste pildistamisel mitme punkti autofookust (Group-AF). Olles selle välja öelnud, tuleb nentida, et “normaalsetes” valgustingimustes oli see objektiiv väga hea ja ma suutsin teha mõned pildid, mida ma ei oleks arvanud, et saan selle suumobjektiiviga teha. 

Kogu reisi vältel pildistasin ma palju tagantvalgusega ürgloodust ja ma olin üllatunud fookuse kvaliteedist neis situatsioonides. Mitmepunktiline autofookus jälgis objekti hõlpsalt ja teravus oli üle igasuguste ootuste.

VR oli samuti hämmastav ja kuna ma pildistasin kõike käest või toetasin liikuva Zodiac paadi peale, testisin ma seda tõesti viimase piirini. Isegi liikuvas paadis suutsin ma toota teravaid pilte 500 mm pealt ja säriaeg oli kõigest 1/200. See on väga muljetavaldav!

Ma hoisin VR-i enamuse ajast sees, välja arvatud siis, kui ma “vedasin kaamerat kaasa” (ingl. k. panning) 1/40 sekundiga või aeglasemalt. Ma ei saanudki teada, kuidas VR töötab kaamera kaasavedamisel, kuid ma kogesin järelvarje, kui see oli aktiivne sellel ja aeglasemal kiirusel. See juhtub tavaliselt ka siis, kui pildistada prime objektiiviga.

KOKKUVÕTE – HEA JA HALB

Kokkuvõtteks saan ma öelda, et mul oleks väga hea meel seda objektiivi omada ja ma leian, et seda on mugav kasutada mitmetes situatsioonides. Kui pildistad fikseeritud koha pealt nagu näiteks safari sõiduk või peidukoht, siis see suum on ideaalne. Ma leian ka, et 200-500mm ulatus on selle objektiivi jaoks piisav. Ma olen seda päris kaua oodanud, tegelikult isegi alates sellest ajast, kui Canonilt tuli välja 200-400mm koos sisseehitatud telekonverteriga. Ma ei saanud aru, miks nad siis juba 200-500mm-st avaga 5,6 ei tootnud. Nüüd paistab, et Nikon on mu mõtteid lugenud ja tootnud suurepärase suumobjektiivi hea hinnaga!

Plussid: Kerge kaal, vastupidav disain, mugav ulatus, väga terav, täpne fookus, muljetavaldav VR ja hea hind

Miinused: Natuke tasakaalust väljas 500mm juures, objektiivisisene peegeldus, kui pildistada taustavalgusega ja natuke aeglane väheses valguses.

Ma soovitan seda objektiivi paljudele!

Suur tänu Nikon Norrale, kes mulle seda objektiivi laenas Arktika ekspeditsiooni jaoks.

Originaalartikkel!

54321
(0 votes. Average 0 of 5)
Leave a reply