Fotohuvilisest reisiselli seljakott sisaldab kindlasti  kaamerat ja erinevat fotovarustust. Alustamegi kõigepealt sellest – mida kaasa võtta!

Reisifotograafi varustus.

Ühest nõu fotovarustuse osas on päris keerukas anda. Esmalt sõltub fotokoti sisu kasutatavast fototehnikast. Mõnele piisab väikeset kompaktkaamerast, akulaadijast ja paarist mälukaardist. Meie käsitleme fotokoti sisu peegelkaamera kasutaja seisukohalt.

– Objektiivid. Objektiivide valik tuleneb suures osas fotograafi huvialast – lainurkobjektiivid sobivad maastike, arhitektuuri ja üldplaanide, teleobjektiivid detailide, inimeste ja loomade pildistamiseks. Objektiivid annavad meie fotokotile ka peamiselt ohtralt lisakilosid, seepärast on vajalik nende valimisel üsna hoolikalt teha mõttetööd. Lisakilod õlgadel ja lennukis võivad muuta reisi  ebamugavaks. Reisiobjektiivideks on sobiv sageli kasutada pikema fookuskauguse vahemikuga varioobjektiive, kuid teame, et nende kujutiskvaliteet ja valgusjõud ei pruugi olla nõnda kvaliteetne kui lühema fookuskaugusvahemikuga objektiividel. Üheks

universaalsemaks reisiobjektiiviks sobib näiteks kompaktne, kergekaaluline ja stabi

lisaatoriga Nikkor AF-S DX VR 18-200mm F3.5-5.6G

– Mäluseadmed. Pikema reisi korral tuleb läbi mõelda kuhu salvestada kogu pildimaterjal, et ei peaks mälupuudusel kaaluma osade piltide kustutamist või hoidma kokku pildifailide suuruselt näiteks pildi resolutsiooni või pakkimiskvaliteedi arvelt. Mälukaardi suurus ja nende hulk peaks olema valitud nii, et vähemalt päeva jooksul ei tuleks tegeleda mälukaardi tühjendamise ja kustutamisega. Ülisuurte mälukaartide kasutamine pole ka otstarbekas. Kuigi mälukaardid on suhteliselt töökindlad, on olemas risk kaotada suur hulk pilte ühe mälukaardi rikke tõttu.  Sülearvuti kasutamine on mugav, siis on võimalik igal õhtul pildistatu salvestada, läbi vaadata ja analüüsida. Paraku on sülearvuti siiski kaalult raske, suuremõõtmeline ja  ka kallis seade. Üsna sobiv on kasutada väliseid kõvakettaid, millel on integreeritud  mälukaartide lugemise võimalus. Need maksavad arvutist palju vähem, on kaalult kerged ja mahult 40 – 100 GB.

– Optika puhastuskomplekt, õhupump, väike puhas pintsel ja vatipulgad
– Kaamera vihmakate
– Varuaku
– Akulaadija
– Statiiv. Matkadel tuleks eelistada kompaktseid ja kergekaalulisi statiive. Sageli on just reisil mõttekas kasutusele võtta monopood.

 
Poseeritud olukorrad ei anna sageli edasi igapäevaelu miljööd. Kasuks tuleb alati kui üritad enne pildistamist luua inimlikku kontakti. Sageli piisab kui oskad paari viisakusväljendit kohalikus keeles. Pildistatud Nikkor AF-S DX VR 18-200mm F3.5-5.6G objektiiviga.

 
Polaaröös näitab päike end veebruaris vaid mõneks tunniks. Külma on üle 30 miinuskraadi. Kaamera varuakud on tark hoida soojas. Pildistatud Nikkor AF-S DX VR 18-200mm F3.5-5.6G objektiiviga. Säriaeg 1/160; F 5,6; ISO 400. Abivahendina kasutatud statiivi.

Just viimane pole alati lihtne ülesanne. Eduka reisi ettevalmistamine saab alguse kohalike olude tundmaõppimisest. Kliima, loodusolud, kohalike kombed ja tavad, kõik see aitab valida õiget fotovarustust ning annab ettekujutuse kuidas luua kontakti inimestega. Paljudes riikides (just islami levikualadel) on inimeste pildistamine kohalikele sageli vastuvõetamatu. Siin on hädavajalik koguda eelnevalt informatsiooni pildistamise kohta. Olen liikunud aladel, kus võimud on keelanud pildistada isegi riigilippu ja  riigiasutuste fassaade.  Rääkimata siis politseinike või sõjaväelaste pildistamisest tänaval. Kohaliku võimukandjaga vaidlemine pildistamise teemal on mõttetu ettevõtmine. Teine pole teema ka tavainimese pildistamisega. On viisakas küsida selleks luba ja keeldumist aktsepteerida. On ka teine võimalus – jääda distantsile, kasutada  teleobjektiivi ning märkamatult sobivaid hetki tabada. Alati riskib fotograaf võimalusega, et kui teda märgatakse, siis järgneb paremal juhul sõim arusaamatus keeles, halvemal juhul lendavad sinu poole juurviljad, haisvad kalad või kivid… Aga kordumatu elamuse reisist saad ka sellisel juhul! Turismist teenivates piirkondades ole valmis, et sinult lausa lunitakse pildistamist, kuid alati tuleb pärast seda lõbu ka veidi oma rahakotti kergendada.

Kaitse ja hoolda oma kaamerat.

Erinevates kliimaoludes tuleb tähelepanu pöörata erinevatele ohtudele. Subtroopilises kliimavööndis võivad ohustada kaamerat ja objektiivi nii kuumus kui suur niiskus. Päris kindlasti ära aseta oma kaamerat kunagi pikaks ajaks otsese päikese kätte. Vihma korral on kasulik katta kaamera ja objektiiv spetsiaalse vihmakattega. Ära unusta ka pärast oma kaamerat kuivatamast. Märg või niiske kaamera pikka aega umbses fotokotis pole hea variant. Fotokott võiks sisaldada ka mõned pakid niiskust absorbeerivat silikageeli (silikageeli pakikese võid leida uute jalavarjude pakendist). Õhtul kuivematesse tingimustesse jõudes kindlasti võta kaamera kotist välja. Kuivades ja kõrbelistes alades on sinu kaamera suurimaks vaenlaseks tolm ja tuiskliiv. Siin soovitan kaamera alati pärast kasutamist paigutada pealt kummiga suletavasse kilekotti, sest sageli pole fotokott ja sealt kaamera väljavõtmine piisavalt mugav, ega ka tolmukindel tegevus. Eriti tähelepanelik tuleb olla objektiivi vahetamisel – üks tuulepuhang ja sinu kaamera sisemus on võrreldav tolmuimeja omaga. Kaamera sensori puhastamine on väga delikaatne teema. Ära kunagi puhu suuga õhku kaamera sisse! Kasuta selleks õhupumpa. Veel parem lase sensorit hooldada spetsialistil!

Kohalike pildistamisel on hea neid tabada igapäevategevuse juures. Pildistatud  Nikkor AF-S 17-35mm F2,8 D IF-ED objektiiviga.