Looduses pildistamine võib pakkuda mõnusat vaheldust kiiretele tööpäevadele, sellest võib saada ka võimas jahikirg. Rõõm vereta jahist on pealegi kahekordne – trofee väärt foto näol jääb rippuma seinale ja jahitav elusa ja tervena metsaelu edasi elama. Tõelise loodusfotograafi tunneb ära mitte ainult kvaliteetse fototehnika järgi, vaid eelkõige on ta hea loodusetundja, varane ärkaja ja hiline magamamineja. Ta oskab hiilida märkamatult nagu rebane ning tal on hobusega võrreldav kannatlikkus. Tõeline loodusfotograaf ei käitu nagu paparazzo, kes hea fototabamuse nimel on valmis kõigeks, jõudmaks eesmärgini iga hinnaga. Kes iganes, olgu „jahitav” metsloom, lind, putukas või taim peab ta pärast fotograafiga kohtumist segamatult saama elada edasi oma looma- või taimeelu. Seepärast ei peeta loodusfotograafide seas eetiliseks loomade vangistamist või mingilgi viisil kahju tegemist (lihtne häirimine kaasaarvatud) pildistamise eesmärgil. Selle saavutamiseks tuleb kindlasti omada teadmisi loomade elu ja käitumise kohta. Just vajalike teadmiste puudumisel esinevad juhtumid, kus pärast fotograafi külastust lind jätab maha munadega pesa või „kujundatakse” pildistamise käigus looduskeskkonda niivõrd jõuliselt, et jäljed fotograafi tegutsemisest on märgatavad.

Püüdke loomi pildistada võimalikult häirimatult nende loomulikus elukeskkonnas, õppige tundma nende aktiivsusperioode, liikumisradasid ja toitumisharjumusi. Teadjal on suurem võimalus saada hea looma- või linnupilt, kui loota pelgalt heale õnnele. Erandiks pole ka eluta loodus. Õnneks pole ma veel kohanud Taevaskoja liivakivisse kraabitud kirja “Siin pildistas …” . Loodusfotograaf oskab näha ja märgata ja ka märkamatult lahkuda.

Millist tehnilist varustust vajab loodusfotograaf? Ei saa väita, et kompaktkaamera omanikul pole loodusfotograafias korraliku tulemuse saavutamiseks mingit võimalust. Tänapäevase kompaktkaameraga on nii mõnigi maastikuvõte suutnud võistelda tehnilise kvaliteedi osas ka peegelkaamera poolt jäädvustatuga. Samuti pole kompaktkaamera võimalused lähipildistamisel laita. Väike sensor ja kompaktkaamera objektiivi sünnipärane omadus teha suurema teravussügavusega pilte, on liblikate, putukate ja teiste pisikeste objektide pildistamisel kasuks tulnud. Pealegi ärme unusta, et hea foto on võimalik tabada ikka ainult siis kui kaamera õigel ajal kaasas! Hoopis tülikas on peegelkaamerat ja selle varustust kõikjal n.ö. igaks juhuks kaasa vedada.

Mägedes avanevad tõeliselt kaunid vaated. Kuid fotovarustuse
tassimine pole mägedes sugugi lõbus. Pildistatud Nikkor AF 80-
400mm F4,5-5,6 VR D ED objektiiviga

Hallhüljes pojaga. Pildistatud Nikkor AF-S 70-200mm F2,8 G IF ED VR

Paljudel Nikoni peegelkaameraid kasutavatel loomapildistajatel on kasutusel objektiiv Nikkor AF-S 70-200mm F2,8 G IF ED VR. Selle objektiivi fookuskauguste vahemik on osutunud üsna universaalseks, mida annab edukalt kasutada ka spordifoto ja reisifotode tegemisel. Parema hiilimisoskusega on võimalik sellega saada pildile julgemaid suleliste esindajaid. Pikema fookuskaugusega objektiivi hankimise alternatiiviks võiks siiski kaaluda ka varjetelgi soetamist. Kindlasti odavam variant, aga vajab loodusetundmist ning kuhjaga kannatust. Muide just põhjamaades ülipopulaarne linnuvaatlus on saanud tänu Nikon Sport Optics tootesarjale uue väljundi. Nimelt Linnuvaatluseks sobivatele suure valgusjõuga ning suurendusega Nikoni kiikritele on võimalik lisada adapter, mille abil ühendatakse kiikri külge Nikoni kompaktkaamera. Ja oh üllatust – teie „seebikast” on saanud ülivõimsa teleobjektiiviga kaamera mille fookuskaugus on kuni 3420 mm. Loe selle kohta lisa internetileheküljelt http://www.nikonsportoptics.com/