Tarvo Valkeri talikülalised: siidisabad, mänsakud ja Eesti 10. kõrbe-kivitäks

Tekst ja fotod: Tarvo Valker

Oktoobri lõpp tõi Eestisse talikülalised. Linnuvaatleja ja loodusfotograaf Tarvo Valker pildistas Lahemaal siidisabasid, Sõrve säärel põlvekõrguselt lendavaid mänsakuid ja Harilaiul Eesti kõigi aegade kümnendat kõrbe-kivitäksi.

Sügis on looduses külluse aeg. Seda ka lindude pildistamise mõttes. Oktoobri lõpp on mulle linnusügises üks oodatumaid aegu. Lindude ränne on siis veel täies hoos, kohale hakkavad jõudma esimesed talikülalised ning käes on hea aeg linnuharulduste leidmiseks. Kõike seda pakkus oktoobri lõpp ka tänavu.

Aeg talikülaliste pildistamiseks

Lühemad päevad ja külmemad ilmad tähendavad peamiselt seda, et suur osa linde rändab meilt lõuna poole. Siiski tulevad mõned linnuliigid meile üksnes hilissügisel või talve hakul. Selliseid linde kutsutakse talikülalisteks.

Põhjamaised linnud on mind alati köitnud. Neil kõigil on põnev bioloogia ning ühel või teisel moel on nad põnevad ka pildistamiseks. Eriti fotogeenilised on kahtlemata siidisabad. Põhjapoolsetelt aladelt saabunud siidisabade salku võis oktoobris kohata üle Eesti.

Enamasti näeme neid kauneid linde toitumas pihlakatel, kuid tänavu on pihlakatel marju vähevõitu. Nii olen sel sügisel siidisabasid näinud eelkõige maiustamas lodjapuu- ja kadakamarjadega.

Foto: lodjapuu marjadega maiustav siidisaba. Lahemaa rahvuspark, 19. oktoober 2026. Nikon Z8 + NIKKOR Z 180-600mm f/5.6-6.3 VR. Foto: Tarvo Valker

Siidisabad on marju süües tihti rahutud ja pidevas liikumises. Marjakobaratele maanduvate siidisabade teravustamine on kiire Nikon Z8 kaameraga õnneks üsna lihtne.

Foto: kadastikus toituvad siidisabad. Sõrve poolsaar, 28. oktoober 2026. Nikon Z8 + NIKKOR Z 180-600mm f/5.6-6.3 VR. Foto: Tarvo Valker

Mänsakute invasioon

Selle sügise üks märksõnu on kindlasti olnud mänsakute arvukas invasioon. Võib arvata, et suur osa siit läbirändavatest mänsakutest on tulnud Lääne-Siberi metsadest. Pärast soodsat pesitsusaastat on noored mänsakud võtnud ette pika rände, et valmistuda talviseks toidunappuseks.

Mänsakute invasiooni käigus on üksikud linnud jõudnud ka kaugele Lääne-Euroopasse, muu hulgas käesoleval sajandil esmakordselt ka Briti saartele.

Olen sel sügisel näinud sadu rändavaid mänsakuid, kuid ülelendavatest lindudest kõnetava foto saamine on keeruline. Altvaates lennufotod kipuvad jääma igavaks. Oktoobri viimasel nädalal Sõrve säärel olles puhus tugev lõunatuul. See tähendas mänsakutele vastutuult, mistõttu linnud rändasid oluliselt madalamalt. Minu suureks üllatuseks lendas suur osa mänsakuid lausa põlvekõrguselt.

Foto: tugevas vastutuules merele suunduv mänsak. Sõrve poolsaar, 28. oktoober 2026. Nikon Z8 + NIKKOR Z 180-600mm f/5.6-6.3 VR. Foto: Tarvo Valker

Viskasin end kiviklibule kõhuli ja peagi nägingi otse minu poole suunduvat mänsakut. Igaüks, kes on lendavaid linde pildistanud, teab, kui keeruline võib olla otse fotograafi suunas lendava linnu fookuses hoidmine. Õnneks sai Nikon Z8 kiire teravustamine selles olukorras suurepäraselt hakkama ning tulemuseks olid suurt rahulolu pakkuvad kaadrid. Hetk hiljem sain sarnase mõnusa sügiskaadri ka märksa kiiremini lendavast raudkullist.

Foto: rändav raudkull. Sõrve poolsaar, 28. oktoober 2026. Nikon Z8 + NIKKOR Z 180-600mm f/5.6-6.3 VR. Foto: Tarvo Valker

Eksootiline külaline

Oktoobri lõpp tõi Põhja-Euroopasse mitu kõrbe-kivitäksi. Nagu nimigi viitab, on nende lindude tavapärane levila meist enam kui paari tuhande kilomeetri kaugusel lõunas: Põhja-Aafrikas, Araabia poolsaarel ja Kesk-Aasias.

Oktoobri viimaseks nädalaks oli mitu kõrbe-kivitäksi vaadeldud nii Soomes kui ka Rootsis. Enne tänavust sügist oli Eestis kõrbe-kivitäksi vaadeldud üksnes seitse korda. Ja ühtäkki leiti nüüd Hiiumaa rannikult lausa kaks kõrbe-kivitäksi.

Harilaiu matka 29. oktoobril ette võttes lootsin sisimas kohata mõnd haruldast lindu. Sobivat maastikku leidub seal ka kõrbe-kivitäksile, kuid milline on tõenäosus leida Eestist veel üks meile eksinud kõrbe-kivitäks?

Vastus saabus Kiipsaare majaka juurde jõudes. Ühtäkki maandus tühjale liivarannale just seesama haruldane värvuline. Rõõm oli suur pildile püüda Eesti kõigi aegade 10. ja selle sügise kolmas kõrbe-kivitäks.

Foto: kõrbe-kivitäks. Harilaid, 29. oktoober 2026. Nikon Z8 + NIKKOR Z 180-600mm f/5.6-6.3 VR. Foto: Tarvo Valker

Millega Tarvo pildistas – ja mida soovitab FOTOakadeemia

Kõik selle loo fotod on tehtud ühe komplektiga: Nikon Z8 ja NIKKOR Z 180-600mm f/5.6-6.3 VR. Kui talikülalised sind samuti õue kutsuvad, on siin kolm asja, mida FOTOakadeemias linnuhuvilistele soovitame.

Nikon Z8 – kiire teravustamine, kui lind lendab otse sinu poole

Tarvo kirjeldas, kuidas kaamera hoidis fookuses otse tema suunas lendavat mänsakut ja kiiret raudkulli. Selle taga on Z8 automaatteravustamine, mis tunneb ära ka linnud. Püsivara 2.00 lisas eraldi linnutuvastuse, mis leiab lennus ja istuva linnu ka kirjul taustal, näiteks metsas või kivistel aladel.

• 45,7-megapiksline sensor jätab ruumi kärpimiseks, kui lind jääb kaugele.
• Kõrgkiirusvõte kuni 120 kaadrit sekundis.
• Eelvõte salvestab kuni 1 sekundi kaadreid enne päästiku lõpuni vajutamist – õhkutõusev lind ei jää kahe silma vahele.
• Ilma pimenemiseta pildiotsija, et saaksid lindu katkematult jälgida.

NIKKOR Z 180-600mm f/5.6-6.3 VR – 600 mm taskukohaselt

Linnud ei tule tavaliselt lähedale, seega on pikk fookuskaugus linnufotos kõige olulisem. See objektiiv katab 180–600 mm ühe suumirõnga 70-kraadise pöördega.

• Sisemine suum: objektiivi pikkus suumides ei muutu ja tasakaal püsib.
• Optiline stabilisaator kuni 5,5 säriastme ulatuses, mis aitab käest pildistada ka hämaral novembripäeval.
• Lähim teravustamiskaugus 1,3 m (180 mm juures) ja 2,4 m (600 mm juures).
• Kaal umbes 1955 g ilma statiivikinnituseta.

Nikon MONARCH M7 8×42 – leia lind enne, kui kaamera tõstad

Iga hea linnufoto algab sellest, et lind üles leitakse. Selleks on vaja binoklit. MONARCH M7 8×42 on universaalne linnuvaatleja binokkel.

• Lai vaatevali: 145 m 1000 m kaugusel, nii leiad liikuva salga kiiresti üles.
• Hele pilt (väljundpupill 5,3 mm) ka lühikestel ja hallidel talvepäevadel.
• ED-klaas, veekindel ja uduvaba korpus, kaal 670 g.
• Pikk silmakaugus (17,1 mm) sobib ka prillikandjale.
• Nikoni binoklitel on 10-aastane garantii.

FOTOakadeemia on olnud Nikoni ametlik edasimüüja juba 16 aastat. Kõik siin nimetatud tooted leiad meie e-poest fotoakadeemia.ee ja neid saab vaadata ka meie kaupluses Fahle majas (Tartu mnt 84A, Tallinn). Kui kahtled, milline kaamera või objektiiv sinu linnufotodeks sobib, küsi meilt – aitame valida.