Kuidas mõjutavad sensorite suurused mind? Kõik, mida pead teadma.

Digikaamerate tulekuga otsustasid tootjad muuta sensorid väiksemaks ja taskukohasemaks võrreldes traditsioonilise 35mm filmikaadriga. See tehnoloogiline muudatus tekitas vajaduse kirjeldada, kuidas kaamera sensori suurus mõjutab vaatenurka ja vaatevälja võrreldes 35mm fotograafiaga. Siit sündiski crop factor’i kontseptsioon.

Mis on crop factor?

Crop factor ehk fookuskauguse kordaja viitab suhtearvule kaamera pildisensori suuruse ja 35mm täiskaadersensori (36mm x 24mm) suuruse vahel. See näitab, kui palju stseeni suudab antud objektiiv efektiivselt selle sensori suuruse juures jäädvustada.

Nikon’i täiskaader FX kaamerad on identsed 35mm filmile, andes neile crop factor’i väärtuseks 1.0x, ehk ilma kordajata. Nikon’i DX kaamerad aga kasutavad APS-C mõõdus sensoreid, mille suurus on ligikaudu 24mm x 16mm. Crop factor’i täpseks arvutamiseks tuleb jagada 35mm täiskaadersensori diagonaal (43.7mm) sinu kaamera sensori diagonaaliga. Nikon’i DX sensoritel on diagonaal 28.4mm.

Crop factor: 43.7mm / 28.4mm = 1.52x

Nikon’i peeglita kaamerad ehk hübriidkaamerad

Kirjutamise hetkel on turul kolm Nikon DX peeglita kaamerat ja seitse FX peeglita kaamerat.

DX kaamerad: Nikon Z fc, Nikon Z 30, Nikon Z 50.

FX kaamerad: Nikon Z 5, Nikon Z 6II, Nikon Z 7II, Nikon Z 6III, Nikon Z 8, Nikon Z 9, Nikon Z f.

Vasakpoolne pilt on tehtud Nikon Z 6II kaameraga, kasutades NIKKOR Z 24-70mm f/2.8 S objektiivi, mille fookuskaugus on 50mm. Parempoolsel pildil on kasutatud Nikon Z fc kaamerat koos NIKKOR Z DX 16-50mm f/3.5-6.3 VR objektiiviga, samuti 50mm fookuskaugusel. Parempoolne pilt tundub kärbitud, sest DX sensor annab sellele ekvivalendi 75mm (50mm x 1.5 = 75mm).

Crop factor vs fookuskaugus

Crop factor ei muuda objektiivi optilisi omadusi ega disaini. See määrab, millise efektiivse vaatenurga ja vaatevälja saavutad antud objektiivi kasutamisel kindla suurusega sensoril.

Näiteks, kui kinnitad NIKKOR Z 50mm f/1.8 S objektiivi Nikon DX kaamera külge, mille crop factor on 1.5x, saad vaatenurga, mis on ekvivalentne 75mm objektiivi kasutamisega täiskaader FX kaameras. Selle põhjuseks on asjaolu, et väiksem DX sensor jäädvustab kitsama ala, mille 50mm objektiiv projitseerib.

Arvutusnäited:

NIKKOR Z 24-70mm f/2.8 S Nikon Z fc (DX) kaameral
Üldine ekvivalentne vahemik: 36-105mm (24 x 1.5 = 36mm, 70 x 1.5 = 105mm)

NIKKOR Z DX 16-50mm f/3.5-6.3 VR Nikon Z fc (DX) kaameral
Üldine ekvivalentne vahemik: 24-75mm (16 x 1.5 = 24mm, 50 x 1.5 = 75mm)

NIKKOR Z 14-24mm f/2.8 S Nikon Z 8 (FX) kaameral fookuskaugusega 24mm
Siin ei muutu crop factor, fookuskaugus jääb samaks (14 x 1 = 14mm, 24 x 1 = 24mm).

Nikon’i praegune DX kaamerate valik

Nikon’i kolm DX peeglita kaamerat kasutavad APS-C mõõdus 20.9-megapikslisi sensoreid, mille crop factor on 1.5x võrreldes täiskaadriga. Need kolm kaamerat on ühilduvad Nikon’i taskukohaste DX objektiividega, samuti FX täiskaader objektiividega.

Z 30 on kõige soodsam ja keskendub vlogimisele ning sisu loomisele. Z 50 avas Nikon’i DX peeglita süsteemi kui universaalne esineja. Z fc pakub köitvat retrodisaini ja kasutuskogemust.

Vasakpoolne pilt on tehtud Nikon Z fc kaameraga, kasutades NIKKOR Z 24-70mm f/2.8 S objektiivi 50mm fookuskaugusel (75mm DX ekvivalent, kuna 50mm x 1.5 = 75mm). Parempoolne pilt on tehtud Nikon Z 6II kaameraga, kasutades NIKKOR Z DX 16-50mm f/3.5-6.3 VR objektiivi, samuti 50mm fookuskaugusel.

Miks kasutada DX formaati?

Kuigi DX sensor annab võrreldes täiskaadriga kitsama vaatevälja, on Nikon’i DX formaadil mitmeid olulisi eeliseid, mis teevad sellest suurepärase valiku paljudele fotograafidele. Esiteks võimaldab APS-C sensori väiksem suurus luua kompaktsemaid ja kergemaid kaameraid. See suurenenud kaasaskantavus on hindamatu eelis reisi- ja matkafotograafias või mis tahes olukorras, kus varustuse kogukaalu vähendamine on kasulik.

Teiseks on DX-objektiivid spetsiaalselt loodud pakkuma suurepärast pildikvaliteeti kärpeformaadis, sageli taskukohasema hinnaga kui professionaalse kvaliteediga FX-objektiivid. See muudab kvaliteetse DX varustuse soetamise lihtsamaks fotohuvilistele ja neile, kes töötavad väiksema eelarvega.

Lisaks võib 1.5x crop factor teatud pildistamisolukordades olla eeliseks. Näiteks spordi- ja metsikuloodusfoto tegemisel on oluline saavutada maksimaalne ulatus, ja siin võimaldab DX sensoriga kaamera pildistada nii, et objektid tunduvad lähemal ja täidavad kaadrit paremini.

Crop factor’i saab loominguliselt ära kasutada ka kitsaste keskkonna portreede ja maastikufotode jaoks, võimaldades kasutada lühemaid fookuskaugusi, kui oleks vaja täiskaaderkaamera ees, et saavutada mõjuvamaid kompositsioone.

Kuigi crop factor’i mõistmine on kriitiline õigete objektiivide valimisel ja soovitud vaatevälja saavutamisel, jääb Nikon’i DX formaat suurepäraseks valikuks neile, kes hindavad oma kaamerakomplekti juures väärtust, kaasaskantavust ja mitmekülgsust.

Täiskaadersensoril on suurem pindala valguse kogumiseks, mistõttu on täiskaadersensoriga tehtud pildid üldiselt parema kvaliteediga kui poolkaadriga tehtud fotod. Kui sa kahtled, siis heida pilk dxomark.com andmebaasile, kus on paljude tänapäevaste digikaamerate sensorid testitud samades laboritingimustes ning nendele on antud numbriline kvaliteedihinnang.

Aga mida tähendab “kvaliteetsem foto”?

Selles kontekstis viitab see peamiselt kahele tegurile:

ISO taluvus – Täiskaadersensor suudab paremini käsitleda kõrgemaid ISO väärtusi. Kui pildistad hämaras ja pead kasutama suuri ISO tasemeid (nt ISO 6400, ISO 12800), on täiskaaderkaameraga tehtud fotod tõenäoliselt vähem digimüra tõttu kahjustatud.

Dünaamiline ulatus – Sageli on kaadris nii väga heledad kui ka väga tumedad alad. Kui töötled RAW faili, saab heledaid alasid tumedamaks ja tumedaid alasid heledamaks muuta. Täiskaadersensor pakub selles osas rohkem paindlikkust, kuna selle dünaamiline ulatus on tavaliselt suurem kui poolkaadrisensoritel.

Lahutusvõime (megapikslid)

Suurema pindalaga täiskaadersensor mahutab rohkem piksleid ilma, et need muutuksid liiga väikeseks. Poolkaadersensorite lahutusvõime jääb tavaliselt alla 24 MP. Täiskaaderkaameratel aga leidub mudeleid, mille lahutusvõime on 24, 36, 50 või isegi rohkem megapikslit. Suurem megapikslite arv tähendab suuremaid pildifaile, mistõttu fotograafid, kes vajavad suuri väljatrükke või muudeks spetsiifilisteks eesmärkideks suuri pildifaile, võiksid eelistada täiskaaderkaamerat. Kuid suured pildifailid koormavad nii mälukaarte kui ka arvutit. Tegelikult on isegi 24 MP sensori poolt pakutud 6000 x 4000 pikslit piisav enamiku professionaalsete vajaduste jaoks. Aga suurem fail võimaldab järeltöötluses teha rohkemat, näiteks digisuum.

Teravusulatus

Mida suurem on sensor, seda väiksem on teravusulatus. Just hägune taust ja bokeh on põhjused, miks täiskaaderkaamerad on eriti hinnatud portreefotograafias. Sama ava ja fookuskauguse juures loob täiskaadersensoriga kaamera pehmema ja udusema tausta.

Teoorias on täiskaadersensoritel selged eelised. Ent praktikas eelistavad paljud portreefotograafid siiski ka poolkaaderkaameraid, kuna need on väiksemad ja kergemad, pakkudes samas võimalust saada isegi veelgi udusamat tausta.

Poolkaader kaamerat ostes tasub kindlasti pöörata tähelepanu ka kaamera spetsifikatsioonile. Näiteks: 1. Kui hea on kaamera autofookus vähese valgusega situatsioonis, 2. Kui kiiresti kaamera suudab pildistada jne. Alati tasub pöörduda FOTOakadeemia spetsialisti poole ja küsida nõustamist.

Article in English