Nikoni COOLPIX supersuumiga digikaamerate linnufotograafia nõuandeid

By in
455
Nikoni COOLPIX supersuumiga digikaamerate linnufotograafia nõuandeid

Linnuvaatlus on suurepärane hobi, mis sai COVID-19 tõttu viimas(t)el aasta(te)l palju uusi entusiaste juurde. Kui plaane väga ei ole, siis on lihtne oma tagahoovi loodust vaadelda ja isegi laululindude ligimeelitamiseks linnutoitureid üles panna. Ja veidi linnutoitu toob teie juurde kindlasti uusi külastajaid, kes on valmis teie kaamera ees modelliks olema!

Kõvad linnufotograafid võivad oma varustusele (pikad telefotoobjektiivid ja suure sarivõttekiirusega kaamerad) kulutada kümneid tuhandeid eurosid. Kuid algajale linnuhuvilisele või linnuvaatlejale, kes soovib binokli või vaatlustoru digikaamera vastu välja vahetada, on olemas ka taskukohane võimalus: Nikon’i COOLPIX’i supersuumiga kaamerate (mida nimetatakse ka suumiga sildkaamerateks) tootesari.
Supersuumiga kaamera on kõik-ühes toode. Teatud määral on see n-ö kompaktne kaamera, sest tegemist on suuna-ja-pildista-kaameraga ning vahetatavaid objektiive ei ole, kuid suumivõimsus on tohutu.

Algajale (kes ei taha palju mõelda ja soovib lihtsalt suunata ja pildistada) on nende kaamerate puhul täisautomaatne juhtimine sisse ehitatud. Olete oma kohalikke kenasid sulelisi sõpru valmis jäädvustama, kui võtate kaamera kiiresti karbist välja, laete aku täis, kinnitate külge kaamera kaelarihma ja sisestate mälukaardi.
Kuid need kaamerad pakuvad ka manuaalse pildistamise võimalust ja säritusrežiime, mis lasevad teil oma fotograafiliste võimete kasvades järgmisele tasemele areneda.

Merike Hiibus pildistas Nikon COOLPIX P1000 kaameraga jäälindu
© Merike Hiibus. Haaberstis, Mustjõe ääres jäädvustatud jäälind, kes on selles piirkonnas aastaringselt kohatav. Kortermajade lähedus ja pidevalt liikuvad inimesed ei sega teda toidu otsimisel isegi krõbeda külmaga.

Supersuumkaamera võimsaim omadus on (käesoleva artikli kontekstis) selle supersuum- või super-telefotoobjektiiv. Sellesse kategooriasse kuuluvad Nikon COOLPIXi kaamerad hõlmavad järgmist: praegused P-seeria mudelid (P950, P1000). Mõlemal nimetatud kaameral on ka linnuvaatlusrežiim. Siinjuures mainime ära, et käesoleva artikli juures esitletud fotod on teinud Merike Hiibus ja tema pildistab juba pikemat aega Nikon COOLPIX P1000 kaameraga. Merike elab Tallinna läänepiiril Tiskres, kus koduuksest mereni on vaid kilomeetri jagu jalutust. Tiskre piirkond pakub suurepäraseid võimalusi ornitoloogilisteks vaatlusteks, mistõttu põhilised linnuvaatlused toimuvadki seal.

COOLPIX P950 on varustatud 83-kordse optilise suumi / 166-kordse dünaamilise peen-suumobjektiiviga, samas kui COOLPIX P1000 on varustatud 125-kordse optilise suumi / 250-kordse dünaamilise peensuumiga. Dünaamiline peensuum on Nikoni COOLPIXi teatud digikaamerate funktsioon, mis laiendab suumivahemikku elektrooniliselt 2 x, kusjuures pildi degradatsioon on minimaalne.

Merike Hiibus Nikon COOLPIX P1000 kaameraga pildistanud luike
© Merike Hiibus. Mustjõe suudmes, Eesti külmal jaanuaripäeval rannal jäädvustatud talvitav laululuik. Kuna Mustjõgi ei külmu ka talvel, püsib väike ala rannas jäävaba, pakkudes talveperioodil madalast veest toitu otsivatele veelindudele elutähtsat toitumiskohta.

Kas sooviksite abistavat nõuannet, kuidas oma Nikoni supersuumkaameraga suurepäraseid linnufotosid teha? Keerake valikuketas linnuvaatlusrežiimile!

Merike Hiibus Nikon COOLPIX P1000 kaameraga pildistanud kakku
© Merike Hiibus. Minu kodumaja vastas kasvanud vahtra võras poegi valvav kõrvukräts. See linnuliik eelistab elutseda kultuurmaastikel ja nendega piirnevates metsades, kus ta sageli pesitseb.

Kas sooviksite abistavat nõuannet, kuidas oma Nikoni supersuumkaameraga suurepäraseid linnufotosid teha? Keerake valikuketas linnuvaatlusrežiimile! See ütleb kaamerale, et pildistatakse linde. Seega kohandatakse säritus- ja fookusrežiimid selliseks, et need oleks sellist tüüpi piltide jäädvustamiseks parimad. Linnuvaatlusrežiimi leiate režiimide valikukettalt: ikoon näeb välja nagu lind.

Stseenirežiimid on suurepärane variant algajatele ja neile, kes tahavad, et kaamera teeks mõtlemise nende eest ära. Valige tehtavale pilditüübile vastav stseenirežiim ja see kohandab selliseid asju nagu säriaeg, ava, ISO ja muud, et aidata teil suurepäraseid fotosid teha.

Kas soovite end proovile panna ja kaamera säritust käsitsi seadistada? Vaja läheb kõige kiiremat säriaega, mis vastab teie valgustingimustele / valitud ISO-seadistusele. Kiire säriaeg tähendab tõenäoliselt seda, et kasutate suurt ava. See on normaalne, sest aitab pildistatavat lindu taustast eraldada.

Valgus on kõikide fotode puhul oluline, kuid just pildistatava valguse kvaliteet on see, mis teie piltide puhul asja muudab. Kui lähete suvel keset päeva välja, leiate eest ereda päikese ja järsud varjud. Pildistades varahommikul või hilisel pärastlõunal, on valguse värvus soojem ja varjud dramaatilisemad. Teadke, et kui lähete pildistama pilvise ilmaga, siis nimetatakse seda lamedaks valguseks ja varje on seejuures vähe.

Merike Hiibus Nikon COOLPIX P1000 kaameraga pildistanud punase peaga lindu
© Merike Hiibus. Rannast koju tulles jäädvustatud karmiinleevike, kes saabub mai keskel ja on hästi äratuntav oma erilise laulu järgi. Märkasin teda just laulu põhjal ja tegin kiire klõpsu.

Pika telesuumobjektiiviga pildistamisel on stabiliseerimine teine asi, mida arvesse võtta, seda eriti nende supersuum-kaamerate puhul. Veenduge, et vibratsiooni vähendamise režiim (VR) on sisse lülitatud.
Samuti võite panna kaamera statiivile või üksjalale, eriti kui kaamera on palju suurem/raskem kui see, mida olete harjunud kasutama. Statiiv ei ole vajalik, kuid see võib kasuks tulla juhul, kui olete objektiivi maksimaalse otsani ära välja suuminud.
Kaamerat käes hoides veenduge, et jalad on kindlalt paigas, küünarnukid on keha külgedel, kaamerat hoidke vasaku käega objektiivi silindri alt ja parem käsi asetage käepidemele. See kehaasend aitab teil vältida oma piltidele kaameravärinat lisamast. Kui saate toetuda puu, aia või reelingu vastu, aitab see samuti kaamera liikumist vältida.

Video tegemisel on see veelgi olulisem. Võimaluse korral kasutage filmimise ajal kaamera võimalikult heaks stabiliseerimiseks statiivi vm vahendeid. See tagab, et video tuleb sujuv ja ei sisalda jõnksulisi liigutusi.

Merike Hiibus Nikon COOLPIX P1000 kaameraga pildistanud linnubeebisid
© Merike Hiibus. Jääkoskla poegadest tehtud foto Paljassaare lindude hoiualal 19. juunil. Noored linnud on pildil oma looduslikus keskkonnas, kus nad on just hakanud oma ümbrust avastama.

Kus linnud on?

Nii et teil on oma kaamera. Mida nüüd peale hakata? Olenevalt oma elukohast võite aknast välja oma tagahoovi vaadata ja linde näha. Kui aga kodust veidi kaugemale minna, siis on tõenäoline, et ka mitmed muud linnud kutsuvad teie naabruskonna parke oma koduks. Teised avastatavad piirkonnad on näiteks kohalikud ja mitte nii kohalikud looduskaitsealad, maakonna ja riiklikud pargid. Et näha tõeliselt eksootilisi linde, tehke üks väljasõit loomaaeda.

Merike Hiibus Nikon COOLPIX P1000 kaameraga pildistanud kullilist
© Merike Hiibus. Üllatuskohtumine öösorriga Muraste kettagolfiraja serval. Pildistamas nõmmelõokesi, komistasin ootamatult puude varjus kössitavale öösorrile. Kuigi olin varem kuulnud tema öist häälitsust, polnud ma lindu ennast ja veel keset päeva kunagi varem näinud.
Merike Hiibus Nikon COOLPIX P1000 kaameraga pildistanud kullilist
© Merike Hiibus. Piki Tiskre rannajoont jahti pidav kalakotkas jäädvustatud tegutsemas.

Kaameraseadistused:

Säriaeg peaks olema kiire. Kui kasutate stseenirežiime, on linnuvaatluse stseenirežiim suurepärane valik, sest see on loodud spetsiaalselt lindude pildistamiseks. Võite proovida ka spordistseeni režiimi, mis aitab teha suurepäraseid fotosid just tegevustest. Kui määrate särituse ise, kasutage säriaja prioriteeti, mis võimaldab teil seadistada kaamera säriaja kõige kiirema peale.

Merike Hiibus Nikon COOLPIX P1000 kaameraga pildistanud kolme kormoraani
© Merike Hiibus. Kolm kormorani seismas kividel Paljassaare hoiualal. Need linnud, tuntud oma veepüügioskuste poolest, puhkavad ja kuivatavad oma tiibu, enne kui taas toitu otsima suunduvad.
Merike Hiibus Nikon COOLPIX P1000 kaameraga pildistanud kurelist
© Merike Hiibus. 4. juunil Tiskre rannas tehtud foto aasta kõige rohelisemast hetkest. Kaislad saavutavad oma maksimaalse kõrguse ja nende keskel kalu jahtivad hallhaigrud loovad imelise vaatepildi.

Kompositsioon:

• Huvitavamate kompositsioonide loomiseks kasutage kolmandike reeglit. Kujutage ette trips-traps-trulli tahvlit kaamera pildiotsijas või LCD-ekraanil ja paigutage subjekt sinna, kus need jooned omavahel lõikuvad.
• Kui pildistate lindu profiilis, jätke alati rohkem nö negatiivset ruumi sellesse suunda, kuhu ta vaatab. See muudab kompositsiooni meeldivamaks.
• Vaadake oma taustasid. Võib-olla saate ringi liikuda ja pildistada lindu ikkagi nii, nagu soovite, kuid seda meeldivama taustaga.

Merike Hiibus Nikon COOLPIX P1000 kaameraga pildistanud pika nokaga linde
© Merike Hiibus. Meremõisa rannas pildistatud tundrarüdi, soorüdi alamliik, kes on meie piirkonna läbirändel kõige arvukam rüdi. Linnu peatus rannal pakub haruldast vaatepilti selle rändeteekonna ajal.

Pildistatavate fotode tüübid

• Toitu otsivad või linnutoituri juures söövad linnud.
• Sulgi siluvad linnud.
• Lendavad linnud.
• Õrrel istuvad linnud.
• Linnusiluetid. Kui päike või muu valgusallikas ei ole õiges kohas linnu valgustamiseks üleval ja kui te ei saa logistiliselt selle ümber liikuda, pildistage linnu siluetti. Tehke seda nii, et tausta säritatakse ja esiplaanil olev lind jääb varju. Nii võib saada vägagi dramaatilise pildi.
• Üksikasjad. Suumige lähemale, et saada ülitihe kompositsioon, mis hõlmab ainult linnusulgede osa. Sellised detailfotod näitavad mustreid ja tekstuure ülihästi.
• Linnud ja linnupojad. Olge eriti ettevaatlik, et vanemate ja nende lastega sobivat kaugust hoida. Kui emalinnud tunnevad end ohustatuna, võivad nad rünnata. Teadaolevalt ajavad luiged inimesi taga, et need poegadest eemalduks. Liiga lähedale minnes hakkavad tiirud teie suunas lendama, et teid eemale peletada. Eestis on aprillist juunini lindude pesitsushooaeg. Planeeritud järelevalve toimub 15. aprillist kuni 30. juunini.  Pesitsusrahu juhendiga tutvu siin. Kui anname lindudele rahu, saavad nad oma pojad üles kasvatada. Need pesitsusalad on sageli piiratud ja varustatud selgitavate märkidega.
• „Passifoto“ on foto linnust, mida võib pidada otsekui vanglafotoks. See ei pruugi näidata isikupära, kuid mõnedele linnuvaatlejatele (ja fotograafidele) meeldib jäädvustada selliseid pilte kõigist nähtud lindudest, et see oma kataloogi kanda.
• Teised aga otsivad taga tegevuspilte, kus lind jahib, toidab oma poegi, lendab või sooritab mõnda muud tegevust.
• Linnud oma keskkonnas. Mõnikord oleks hea maksimaalselt sisse suumida ja jäädvustada pilt, kus lind täidab kogu kaadri; mõnikord aga oleks hea kaasata osa keskkonnast. Keskkonna lisamine pildile annab vaatajale linnu asukoha kohta konteksti.

Merike Hiibus Nikon COOLPIX P1000 kaameraga pildistanud linde oma keskkonnas
© Merike Hiibus. Tiskre rannast avaneb kevaditi aprilli ja mai kuus selline vaade, kus esiplaanil on valgepõsk-lagled ja taamal pruunikamad suur-laukhaned. Fotol on jäädvustatud lindude kevadränne, millega kaasneb rikkalik linnuelustik.

Linnuvaatlus tagahoovis

Uurige välja, mida linnud söövad. Linnutoitureid ja -sööta võib leida paljudest kauplustest, sealhulgas lemmikloomapoodidest, supermarketitest, isegi tööriistapoodidest ja kaubamajadest.
Kui kavatsete oma õue toituri paigutada, mõelge läbi, kuhu see asetada. Kas see ala saab päikesevalgust või on see alati varjus? Milline näeb välja taust? Kas see on piirkond, mida on teie kodust lihtne näha või kuhu on lihtne kiiresti jõuda ilma linde häirimata?

Merike Hiibus Nikon COOLPIX P1000 kaameraga pildistanud lindu hoovis
© Merike Hiibus. Rüüt otsimas vihmausse Tiskre kriketiväljakul. Märtsi ja aprilli kuudel, rüüda kevadrände ajal, võib neid sageli näha toitumas, kasutades väljakut toiduotsinguks.

Linnufotograafia näpunäited:

• Tehke veidi uurimistööd.
• On olemas valdkonda käsitlevaid suurepäraseid teejuhte ja veebisaite, mis õpetavad teile selgeks kõik, mida lindude kohta teada soovite. Soovitame kindlasti teha tutvust Eesti Ornitoloogiaühingu, EstBirding,  Elurikkus, Linnuvaatleja ja Looduskalender kodulehtedega.
• Välitingimustes sobivad lindude kindlaksmääramiseks suurepäraselt erinevad linnuäpid.
• Võtke alati oma kaamera kaasa, sest kunagi ei tea, millal lendavad teie kohal sellised röövlinnud nagu kull või kotkas või millal ristub teie tee metsise, jäälinnu või mõne muu ebatavalise linnuga.
• Lindude käitumine on sageli korduvat laadi. Jälgige nende igapäevarutiini. Kas te näete neid igal külastuskorral alati samadel õrtel või okstel istumas?
• Lindude pesitsusalade puhul järgige kohalikke seadusi.
• On tõenäoline, et teie ümbruses esineb seal aastaringselt elavaid linde, samas kui teised on rändlinnud ja võivad paigale jääda ainult läbisõiduks. Loe lindudest kindlasti juurde!
• Merike Hiibus soovitab Facebooki gruppe: Linnuhuvilised ja Vaatlen 100 linnuliiki – 2024. Lisaks oskab ta veel soovitada tasuta rakendusi: Merlin Bird ID piltide määramiseks (et ei peaks tihti eksivat Google Lensi kasutama) ja linnuhäälitsuste salvestamiseks ja määramiseks BirdNET Sound ID. Mõlemad on üpris head, aga pimesi ei tohiks ühtegi rakendust uskuda.

Merike Hiibus on pildistanud Nikon COOLPIX P1000 kaameraga kormorani
© Merike Hiibus. Lähivõte sulestikku kuivatavast kormoranist. Kuna kormoranide sulestik on märguv, peavad nad oma toitumisalade läheduses leidma kindla kuiva koha, kus päikese ja tuule abil tiibu kuivatada.

ETV saatesari “Osoon” 32. hooaeg, 1136. osa toob meieni saatelõigu teemal “Linnuvaatlushobi viib loodusesse“. Selles osas hobilinnuvaatleja Merike Hiibus, kes on märganud Eesti jaoks täiesti uut linnuliiki, jagab linnuretkel Põhja-Eestis oma kogemusi.

Article in English