Tekst ja fotod: Aivar Pihelgas

Kui õnnestub leida võimalus proovida uut objektiivi, siis enamasti on kümneid väikeseid nüansse, mida märgata ja tähele panna. Vahel tekib küsimus, et kas uus objektiiv tervikuna õigustab fotograafi investeeringut nii, et see piltidest kuidagi ka välja paistab. NIKKOR AF-S 105mm f/1.4E ED suutis üllatada. Esimestest piltidest alates oli tunda eripära. Selle objektiiviga pildistades on selgelt tuntav iseloom.

Siiani on portreefoto valdkonnaga tegelevatel fotograafidel fikseeritud fookuskaugusega valgusjõulistest objektiividest kasutusel sageli 58mm f1.4 ja 85mm f1.4. Selles mõttes on suurema fookuskaugusega NIKKOR AF-S 105mm f/1.4E ED varustusse saabumine täiesti loogiline ja igati tervitatav järg. Mõnigi hindab 105mm fookuskaugust portreeobjektiivina juba pikaks, seda eriti stuudiotingimustes pildistades. Ise olen sageli stuudios kasutanud 70-200mmf2.8 objektiivi ning olen märganud, et tavaliselt töötan ma ka selle objektiiviga pigem fookuskauguste vahemikus 100-200mm. Pikema fookuskauguse kasutamisel meeldib mulle rohkem kuidas kujutatakse perspektiiv. See, et eemal olevad objektid tunduvad mõnevõrra lähemale nihkunud ning kujutatakse veidi suuremana, on huvitav ja meeldiv. Ka väikese teravussügavusega pildistades tekkiv pehme udususega taust on hea.

Nikon D800 1/4000; F/1.4; ISO200. Lahtise avaga pildistades on taust ikka ühtlane ja meeldivalt pehmelt kujutatud.	Kujutise saab terava ka siis, kui on pildistatud maksimaalselt lahtise avaga f1.4. See oli kõige meeldivam uudis! Pehmet tausta on lihtne saavutada, kuid enamasti muutub ka teravustatud objekti joonis lahtise avaga pildistades pehmeks.

Väga mõjuv on selle objektiivi bokeh. Seletame seekord ka veidi lahti selle mõiste. Bokeh sõna pärineb jaapani keelest ning tähendab udusust või ebateravust. Fotograafias on bokeh efekt nähtav eelkõige makro- ja teleobjektiividega pildistatud kujutistel, sest need objektiivid tekitavad pildile väikese teravussügavuse. Kasuks tuleb, kui objektiiv on valgusjõuline ning lahtise ava väärtus on näiteks f/1.4 . Ebateravama tausta saame lahtisema avaga pildistades. Kui taustal on valgusallikad, siis kujutatakse neid pildil valgussõõridena. Mida lahtisemat ava kasutame, seda ümaram pehmema servaga on valgusring. Samuti mängib rolli kui kaugel taustal olev valgusallikas asub – mida kaugemal, seda suurema valguslaiguna seda kujutatakse.

Öisel pildistamisel on suurepäraseks valgusallikateks autode tuled, tänavavalgustus, valgusreklaamid jne. Modelli valgustamiseks kasutasin seekord välklampi SB-5000 mille valguse pehmendamiseks on lisatud 53x53cm softboks.

D5; 1/30; f/1.4; ISO 400 Elektriküünlad taustal annavad meeldiva bokehefekti	D5; 1/60; f1.4; ISO 400 Kaugemal muutuvad valguslaigud teravapiirilisemaks ja suuremaks. Kaadri keskosas on need täiesti ümmargused, servaaladel muutuvad mandlikujuliseks.

NIKKOR AF-S 105mm f/1.4E ED on bokeh kujutamisel omaette meistriklass. Päevases valguses on võimalik lisaks pehmele ja hea valgusdünaamikaga taustale võimalik saada valguse peegeldusi kui pildistatud modelli tagantvalguses ja kasutate ära valguse peegelduse veepinnalt või päikese valguse, mis paistab läbi lehestiku jne. Kui enamasti on paljudel objektiividel tausta udusus meeldiv, siis vahel võib fookusalast ettepoole jääv ebateravus muutuda küllaltki kontrastseks. NIKKOR AF-S 105mm f/1.4E ED objektiivi joonises jätkub head valguse dünaamikat nii esi- kui tagaplaani. Paljude objektiivide mureks on, et tausta udususe kujutise servaaladelt võib üsna sageli leida aberratsiooni. Sellel objektiivil ma ei leidnud seda ebameeldivat nähtust.

Teravusügavuspiirkonnast väljaspool tekkiv udusus, nii esi- kui tagaplaanil, on ühtlane, ilma rastrita ja pehme.	Eelmisest pildist väljasuurendatud kontaktliinid. Kromaatiline aberratsioon on minimaalne.

Detailide pildistamiseks sobib antud objektiiv suhteliselt hästi. Selge tegemist pole ju makroobjektiiviga ja NIKKOR AF-S 105mm f/1.4E ED lähimaks teravustamiskauguseks on 1 meeter. Sellegi poolest oli detailide pildistamine meeldiv just siis, kui sai kasutada lahtist ava ja väikest teravussügavust. Lahtise avaga pildistades muutub objektiiv teravuse suhtes ikkagi väga kapriisseks. Andeks ei anta ainsatki viga! Kuna teravussügavuse ala on niivõrd lühike, siis fotograafi või modelli liikumine mõne sentimeetri ulatuses viib teravuse paigast ja võte on ebaõnnestunud.

Kõige kinnisem ava on objektiivil väärtusega f16. Antud pildi parameetrid D810; 1/1000; f/8; ISO 320. Nagu juuresolevalt maastikupildilt näha on objektiivi joonis avaga f8 päris hea. Selge, et maastiku pildistamise objektiiviks seda tituleerida ei saa, kuid kujutise võimekuse osas on teatud olukordades ta suurepäraselt kasutatav.

Kokkuvõtteks võib öelda, et NIKKOR AF-S 105mm f/1.4E ED on objektiiv, mis pildistab portreed lihtsalt ilusaks. Objektiivil on iseloomu ja selle oskuslik kasutamine annab fotograafile juurde palju võimalusi olla huvitav ja loominguline.