Fotograaf Kaupo Kikkas testis kahte uut Nikoni sõsarkaamerat D800 ja D800E. Palusime tal lahti seletada, millised on nende sarnaste kaamerate peamised  tehnilised võimalused ning erinevused.

Mis mulje jäi sulle nende kaameratega töötades?

Tehnika on edasi arenenud, see ilmselt ei ole kellelegi üllatus, aga õigupoolest siis täpsemalt kuhu. Minu jaoks on hetkeolukord põnev, kuna esimest korda võib tõsiseltvõetavalt võtta juttu, et 35mm kaamera võib teatud oludes ka keskformaatkaameraid asendada. Kui filmi ajal oli täpselt teada, milline on keskformaat kaamera filmi pinna suurus ehk kaadri formaat, siis digiajastul on tekkinud terve hulk “keskformaat” kaameraid, mille sensori pind on vaid veidi suurem kui 35mm kaadril. Samas kui meil ei ole enam kaks või kolm korda suuremat pinda, millele kujutist projetseerida, siis nende kaamerate puhul võib õigustatult küsida, kas see väike eelis mida pakub 20% suurem sensori pind on täna veel eraldi kaamera süsteemi ostmiseks argument? Keskformaat  kaamera eest tuleb maksta väga palju raha, teiseks on ta suhteliselt kohmakas ja kolmandaks – see on eraldi kaamerasüsteem, ehk fotograaf peab omama mitu eraldi süsteemi, mis on äärmiselt ebamugav ja kallis. Seega D800 paneb maailmas väga paljud fotograafid küsimuse ette, kas neil on veel mitut kaamerasüsteemi vaja.

Nendel aga, kes keskformaadile pole mõelnud ja on siiani 35mm või väiksema nö. APS suuruses sensoriga piirdunud, lööb uus kaamera oma kvaliteediga jalad alt. Võib julgelt öelda, et midagi sarnast pole veel 35mm maailmas seni nähtud.

Täiendus, mida ilmselt jäävad ootama paljud pildistajad kogu maailmas, oleks väiksema Raw – faili kasutamise võimalus. Oleme ausad, D800 on nii võimekas, et väga tihti ei ole meil selle kaamera maksimumi – läbi 16 bitise konverteri konverditud  .tif faili, mille suuruseks on 210 megabaiti – vaja! Seega näiteks fotograafid, kellel on “õnnelik” sõrm võivad oma arvutiga failidega tegelemisel küll hätta jääda.  Seega ootan Nikonilt tarkvaralist uuendust, mis lubaks teha ka väiksemaid Raw – faile. Kummaline,et siiani oleme igatsenud ikka rohkem megapiksleid ja paremat kaamerat ja täna tahaks alternatiivset võimalust väiksemale.

Tehnilises mõttes eristub D800E vaid ühe detaili poolest – korpusest on eemaldatud low-pass filter. Mida see endaga kaasa toob?

Reaalselt koosneb kaamera sensori ees olev filter mitmest kihist. Ja tegelikult pole seda filtrit sensori eest mitte eemaldatud, vaid ära on võetud üks filtri kihtidest, mis silub sensorile langeva valguse kaudu pikslite servi ning põhimõtteliselt muudab pilti “udusemaks”. Selle puuduva kihi eesmärgiks on aidata ära hoida võimaliku aliasing või moiré nähtuse tekkimist. Teised low-pass filtri osad, nagu näiteks infrapuna valguse eest kaitsev kiht, on kaameras alles.

Aliasing on pildile tekkiv defekt, kui pildistatakse olukorras, kus üksteise kõrval asuvad tihedad kontuursed jooned ning pildile tekib selles alas ebameeldiv virvendus. Sarnaselt võib tekkida ka moiré ning eriti hästi väljendub see fookuses olevate peene mustriga pindadel. Lihtsalt väljendades  on see objektil olevate joonte ja mustrite ristumine sensoril olevate piksli ridadega, mis väljendub mustrile tekkiva võrgustikuna, mida reaalses olukorras ei eksisteerinud. Moiré defekti leiame näiteks pildilt, kus on peene tekstuuriga kangas ning sellele tekivad justkui värvivaalud (tüüpiliselt näiteks meesteülikonnad, õlgkaabu või tihedate peente triipudega maja jne.).

Samas tekib õigustatud küsimus, kas me peamegi valima kahe halva vahel – kui kaameras on filter, väldime moire tekkimise ohtu, kuid seda ”udusema” ja väiksema detailsusega pildi hinnaga. Probleem on olemas, kuid mitte nii drastilisel kujul. Oma kogemusest pean tõdema, et Moire küsimus on kindlasti ületähtustatud. Ma olen Moire tekke avastanud väga väiksel osal piltidel ja seal ka tihti nii vähesel kujul, et see on selgelt näha ülikonna kangal alles 200% suurendust vaadates. Sellisel puhul ma ei pidanud Moire eemaldamist üldse vajalikuks . Kus Moire aga esineb, seal suudavad tänased Raw konverterid Moire tõhusalt kõrvaldada. Peab ka mainima, et keskformaat kaameratel on parima kvaliteedi huvides antud filter samuti eraldatud ja Moire kaotatakse ära RAW-konverteris arvutis. Kui nüüd võrreldagi D800E ja D800 faile, siis erinevus pildi teravuses tuleb nähtavale kui suurendada faili arvutiekraanil 100%-ni. Kaamera ekraanil või väiksemate suurenduste juures jääb vahe tõenäoliselt märkamatuks.

Kui fotograaf seisab valiku ees kas D800 või D800E, siis milliseid soovitusi saaksid oma kogemuse põhjal jagada?

Kaamera D800E on mõeldud eelkõige fotograafile, kes soovib oma töödes kaameralt maksimaalset lahutusvõimet ja detaili. Esimeseks tingimuseks D800E valikul on kindlasti RAW formaadi kasutamine, kui pildistaja kasutab JPEG formaati, siis ei ole D800E õige valik. Samuti peab arvestama alati Moire tekkimise võimalusega, mille puhul tuleb arvutis sisse lülitada RAW konverteri vastavad funktsioonid, mis võtab pisut lisaaega ja tähelepanu. Seega näiteks pressi- või mõne sarnase valdkonna fotograafidel, kellel on väga suures koguses fotosid ning need on vaja kiiresti edastada peaksid valima D800 kaamera. Aga neid valdkondi, kes võiksid just D800E kasuks otsustada on palju, näiteks:

*maastikufotograafia

*makro- ja lähipildistamine

*moe- ja portreefoto

*arhitektuuri- ja sisekujundusfoto

*reisifotograafia.

Kindlasti on teisigi valdkondi kuhu antud kaamera sobib, aga ma arvan, et iga pildistaja peab selle lõpliku otsuse oma soove arvestades ise tegema.

Kaupo, kumba kaamera sa ise valisid?

Kuna ma ei ole pressi- või reportaažifotograaf, siis otsustasin D800E kasuks. Just väga heades valgusoludes või hoolikalt stabiliseeritult statiivilt pildistades on näha D800E kaamera paremat detailieristust. Ehk sama teema, millega oma juttu alustasin –  kontrollitud oludes võib kaamerat võrrelda paljude tänaste keskformaat kaameratega. See mõningane Moire esinemine ei tundu mulle nii tõsine problem, et selle pärast muret tunda.