Auto pildistamiseks leiab põhjuseid rohkemgi. Mõni lausa jumaldab ilusate autode pilte, teine pildistab selleks, et facebookis uhkustada oma kaunitariga, kolmas vaatab kuidas oma autost lahti saada ja müügikuulutust illustreeriva foto abil  järgmisele potentsiaalsele omanikule rohkem „isu teha“. 

Annan siin kümme näpunäidet kuidas saada autot pildistades paremaid tulemusi.

1. Pese oma auto puhtaks! See tundub iseenesest mõistetavana, kuid isegi müügikuulutuste hulgas annavad tooni autod, kus pori, tolm või autoninale litsutud putukalaibad ei anna head  muljet autoomanikust ega autost.
2. Vali kohta kus kavatsed läbi viia fotosessiooni. On hea kui leiad paiga, kus pole liigseid segavaid detaile. Autoparklas kümnete teiste autode vahel pole kindlasti õige paik. Samuti pole auto pildistamiseks parimaks paigaks kohad kus on liigselt detaile, mis pildil asjatult tähelepanu nõuavad. Jälgi et taustale jäävad detailid ei muutuks osaks autost. Nii võib juhtuda kui pildistad autot maja taustal ja tulemuseks on auto kapotist „välja kasvav“ vihmaveetoru. Avatud ja tühi maastik on piisavalt hea. Autole sobib taustaks ka maanteekäänak. Hea autopildi saamiseks tuleks arvestada, et taust võiks sobida pildistatava objekti üldiseloomuga – limusiin luksusvilla taustale ja traktor karjamaale, mitte vastupidi!
3. Arvesta, et valgusolukord määrab suuresti saadud foto tulemuse. Kontrastses ja ülalt langevas päikesevalguses pole hea pildistada ühtegi objekti. Varjude ja valguse suur erinevus kaotab fotost pehmed heledusüleminekud ja värvid. Seda enam, kui tegemist on läikivate klaaside  ja poleeritud värvipinnaga autoga. Parim tulemus on pilvealuse ilmaga, kui valgus peegeldub auto pinnale erinevatest suundadest ja valgusallikat ennast näha ei jää. Ka siis tuleb jälgida, et peegeldused tekiksid pildistamisel õigetesse kohtadesse. Varju jäävaid alasid on hea esile tuua helestit kasutades. Just auto pindade läikimine saab sageli fotograafile kõige suuremaks väljakutseks. Tuleb jälgida, et läikivatel pindadel (eriti jälgida kroomitud keredetaile ja aknaklaase) ei tekiks ebasoovitavaid peegeldusi ümbritsevast ja ei oleks näha ka fotograafi enda peegelpilti.
4. Millist kaamerat kasutada? Loomulikult saab auto jäädvustatud ka kompaktkaameraga. Siiski on peegelkaamera võimalused, nii keeruka objekti kui auto, pildistamisel palju suuremad. Kasuta erinevaid objektiive. Lainurgaga lähedalt pildistades on oht perspektiivimoonutustel, kus objektiivile lähemal asuvad auto osad kujutatakse tunduvalt suurematena kui kaugemale jäävaid detaile. See võib olla huvitav ja kunstipärane, kuid kindlasti mitte realistlik. 50mm normaalobjektiiviga saad ehk kõige tõepärasema kujutise. Teleobjektiivi kasutamisel tuleb arvestada, et pildistamiseks peab olema piisavalt ruumi. Pildistamiskaugus võib olla kümmekond meetrit ja rohkemgi. Samas annab teleobjektiiv oma pika fookuskaugusega mõnusalt ebaterava tausta. Diafragma kaudu ava reguleerides tuleb jälgida, et teravussügavus ei oleks liialt väike pildistatava objekti enda osas.
5. Fotograafi suur abimees välklamp ei ole ka alati auto pildistamisel parim lahendus, eriti siis kui kasutada välklampi kaamera pealt. Päris kindlasti peegeldub välguti valgus auto värvipinnalt või klaasidelt otse kaamera objektiivi tagasi ja rikub tulemuse. Kompaktkaamera puhul on targem välguti rakendumine hoopis keelata. Välklampe mida on võimalik kasutada ka kaamerast eemal distantsjuhtimise abil, on võimalik asetada sobiva nurga alla või kasutada välklambi valguse pehmendamiseks või juhtimiseks ekraanpindasid. Eraldi teema on valgusmaalingu tegemine, kus pimedas keskkonnas erinevaid valgusallikaid kasutades on võimalik luua väga huvitavaid ja atraktiivseid tulemusi.
6. Peegelduste kõrvaldamiseks on suur abi polarisatsioonifiltri kasutamisel. Kõige paremini märkab polarisatsioonifiltri mõju auto aknaklaasidel – õige nurgaga pildistades on võimalik auto aknaklaasidelt peegeldus täielikult kaotada. Peegeldused kaovad ka autokere värvitud pindadelt. Kuna auto kere pole tasapinnaline, siis peegeldust kõikjalt kaotada pole võimalik. Lahendusena tuleks kaamera asetada statiivile ja teha mitu erinevat võtet, igal võttel kõrvaldatakse filtri abil erinevatelt tasapindadelt peegeldused. Hiljem digitaalses pilditöötluses saadud kaadrid liidetakse ning selle tulemusena sünnib peegeldustevaba pilt.
7. Võttenurk ja suund on autode pildistamisel oluline teema. Enamasti pildistavad inimesed oma silmade kõrguselt. Samas on sobiva võttenurga leidmiseks tark laskuda  ja pildistada autot esitulede kõrguselt või koguni maapinnalt. Suuremate sõidukite (veoautod, bussid jm.) pildistamisel on vastupidiselt mõistlik valida kõrgem vaatenurk. Auto pildistamine küljelt, on üsna igav võttesuund.  Müügikuulutuses pisipildina on see vast ainsana mõeldav, sest annab piisava ülevaate, kuid pole eriti atraktiivne.  Auto pildistamine umbes 45 kraadise nurga alt saame palju ruumilisema vaate. Kui auto iseloomustamiseks on võimalik teha pildiseeria, siis ei tasu lähtuda vaid erinevatest võttenurkadest ja –suundadest, vaid tasub meeles pidada, et väga üksikasjaliku ja huvitava loo annavad ka erinevad detailid auto juures (esi- või tagatuled, iluvõred, veljed jne).  Detailide oskuslik pildistamine võib anda palju vajalikku infot konkreetse auto kohta või siis saada haaravaid ja visuaalset naudingut pakkuvaid pilte.
8. Liikuva auto pildistamine on põnev väljakutse. Peegelkaamera kasutajal on siingi olulised eelised. Kuna kaamera võimaldab suures ulatuses erinevate säriaegade kasutamist, siis sobiva pikkusega säriaega kasutades on võimalik saada pildile sobiv liikumismeeleolu tausta udususe näol. Pildistada on võimalik nii sõiduraja kõrval ja liikuva auto suunas objektiiviga kaasa vedades. Teine võimalus on pildistada teisest, suhteliselt sama kiirusega liikuvast autost. Viimase eeliseks on, et võimalik on lühikese aja jooksul teha mitmeid võtteid erinevat säriaega kasutades. Tähtis on liikluses pildistades pöörata tähelepanu liikluseeskirjade ja ohutusnõuete täitmisele.
9. Kompositsioonist sõltub lõplik tulemus. Kui tehniliselt on suudetud teha täiuslik võte, siis ei pruugi see olla veel täiuslik pilt. Pildistades püüa kaadrisse komponeerida auto nii, et ta täidaks enamuse kaadrist ning kaadris ei oleks teisi objekte, mis oma suuruse, värvuse, teravuse, paiknemise asukoha või muu pärast ei muutuks oluliseks, ega konkureeriks peamise objektiga põhjendamatult. Ära pildista ka objekti liialt kaadrisse kinni. Arvesta, et alati on võimalik järeltöötluses kaadrist tühja pinda välja lõigata. Juurde pole seda hiljem võimalik kahjuks tekitada. Arvesta kolmandikureegliga. Auto liikumissuunas tasuks jätta mõnevõrra enam ruumi. Seda ka seisva auto puhul. Kui pildistad detaile, siis ole tähelepanelik ja jälgi kuidas kaader lõikab objekti.
10. Järeltöötlusel on tänapäeva fotograafia suur roll. Tähtis on siiski meeles pidada, et korralik tulemus on eelkõige hästi ettevalmistatud võtteolukord ning täpne kaameratöö. Arvuti pole küll see koht kus esitulelt kärbselaipu välja kloonida. Müügifotol pole ehk ka eetiline digitaalset roostetõrjet teostada. Kuid lihtsalt hea foto nimel on kõik lubatud!

Nikon School õppejõud Aivar Pihelgas

Sageli annavad just detailid autost palju informatsiooni ja juhivad tähelepanu antud automudeli eripäradele.

Lihtne küljevaade annab küll mingi ettekujutuse autost kuid puudub ruumilisus, ning täpsema ettekujutuse saamiseks oleks vajalik pildistada ka eest ja tagantvaade.

Auto eestvaade pildistatud ilma polarisatsioonifiltrita

Autot on pildistatud kasutades polarisatsioonifiltrit.  See on kaotanud esiklaasilt peegelduse.

Auto pildistamine madala nurgaga ja umbes 45 kraadise nurga alt. Auto voolujooneline kere on ülevaatlikult esitletud.

Autot on pildistatud mitu kaadrit polarisatsioonifiltrit kasutades. Hiljem fototöötlusprogrammis on peegelduseta autopinnad lõigatud ühte kaadrisse kokku.

Selle auto kere on valgustatud ebaühtlaselt. Kapotist kasvab välja elektripost. Taustal on segavaid ja ebaolulisi detaile. Üks igati halb autopilt.

Seda autot on pildistatud valgusmaalingu tehnikat kasutades.