Rene teeb selles valdkonnas koostööd kirjastuste, restoranide ja kaubamajadega ning on andnud hulgaliselt fotomaterjali sarja 100 rooga kokaraamatute tarbeks. Koostöös Eesti parimate kokkadega on välja antud palju raamatuid, mille hulgast näiteks Rene Riisalu pildimaterjaliga “Marjaraamat” saavutas 2006. aastal parima kokaraamatu tiitli.

Rene arvates on kokaraamatute pildistamine kindlasti üks suur nokitsemine ning eeldab põhjalikkust ja pühendumist. Tema jaoks on aga sellise nö staatilise materjali pildistamine mõnusaks vahelduseks ning annab ka erilise võimaluse maitsta parimate kokkade parimaid roogasid, sest vaatamata levinud müüdile on siiski pildistatav toit vägagi söödav ja maitsev.

Toiduraamatu pildistamisel on fotograaf vahelüliks ahelas, kus on oluline hea tooraine, oskuslikult valmistatud toit, stilistika ning ka kvaliteetne trükk.

Toidu pildistamine on ka harrastusfotograafi jaoks hea võimalus kodustes tingimustes katsetada nii omaenda kunstilist nägemist kui ka fototehnilist poolt.

Alljärgnevalt püüab Rene anda omapoolseid soovitusi selle valdkonnaga katsetamiseks.

 

---

 

Valgus

Nagu fotograafias üldiselt on ka toidu pildistamisel kõige tähtsamaks teguriks valgus. Sul võib olla isuäratav toit, sobiv interjöör, kenad n

lde;ud, aga kui puudub hea valgus, siis suurepärast pilti teha ei saa. Kindlasti tasub kodustes tingimustes maksimaalselt ära kasutada loomulikku valgust, mis jätab toidule naturaalse välimuse. Väga heaks valgusallikaks on näiteks põhjapoolne aken, mille peaks jätma fotograafi poolt vaadatuna küljele või enda ette. Teisele poole sobib helestiks näiteks tavaline suurem valge paberileht või papile kleebitud foolium.

Rene kasutab sama põhiskeemi sageli ka ise ning lihtsamate tööde puhul ei tunne ta vajadust rohkem kui 2 valgusallika järele.

Abi võib olla ka välgu kasutamisest. Välgu võiks suunata näiteks seinale ning sealt peegeldudes loob see võimaluse valguse ja varju tasakaalustamiseks.

Klassikalise ja suhteliselt lollikindla valgusskeemi puhul on põhivalgus teravam, asetsedes kella üheteistkümne või ühe suunal ning suurem, pehme täitevalgus paikneb kaamera kõrval. Väga tähtis on nende valgusallikate omavaheline suhe, mis omakorda sõltub objekti enda tumedusest-heledusest. Heledama-värskema kontseptsiooni puhul sobib põhivalgusena paremini pehmem valgusallikas, nt suurem soft-box või ka vihmavari, mis nõuab küll veidi oskuslikumat paigutamist. Pidulikuma-romantilisema-müstilisema meeleolu loomiseks tuleks kasutada teravamat põhivalgust, mis jätab tugevamad varjud.

 

---

 

Vaatenurga ja objektiivi valik

Pildistamiseks sobiva vaatenurga leidmiseks katseta kõigi kolme teljega (ülevalt-alla, paremalt-vasakule, lähedalt-kaugemale). Mõni toit näeb parem välja ülevalt vaadates, teise puhul peaks aga huvitava profiili jäädvustamiseks pildistama toitu tema enda tasandilt. Kas soovid, et kogu vaade oleks fookuses või et pildil eristuks mingi kindel ala-detail? Kas soovid teha lähivõtet või eelistad jätta kogu objektti ümbritsevat pildile? Vaata kokaraamatuid, ajakirju, toidufotograafide kodulehti, mõtle erinevatele kontseptsioonidele ning katseta julgelt.

Kasuta kolmandiku reeglit. Üldiselt aitab see saavutada kompositsiooniliselt hea foto ning see ei kehti mitte ainult maastike ja tegevuse jäädvustamisel vaid ka toidu puhul.

Rene on enamasti kasutanud toidu pildistamisel fookuskaugust vahemikus 35 – 200 mm ning arvab, et konkreetseid reegleid ei olegi tegelikult olemas. Kõik sõltub sellest, millist muljet soovitakse jätta. Laiema nurgaga ehk lühema fookuskaugusega ning lahtisema avaga pildistades (nt 35, 50mm) tekib kohalolekutunne, justkui saaks toitu käega katsuda. Samas ei tohiks sellega liiale minna, sest kinnisem ava joonistab objekti paremini välja ning pilt tuleb teravam. Pikema fookuskaugusega (nt 135 kuni 200mm) ning lahtisema avaga pildistades saab hästi objekti taustast eraldada, toidu proportsioonid ei moondu ning kasutades ka madalamat võttenurka, mõjub toit suursugusemalt.

Kindlasti on aeg-ajalt abiks ka makroobjektiivid.

 

---

 

Stilistika

Tihtilugu kulub tausta ettevalmistamisele isegi rohkem aega, kui toidu sättimisele. Oskuslikult seatud taustaga saab luua meeleolu ja tuua esile toidu parimad omadused. Eelnevalt võiks läbi mõelda pildi kontseptsiooni – kas soovin näiteks kodust ja sooja, luksuslikku ja elegantset või rikkalikku ja maitsekat meeleolu. Vastavalt sellele saab valida valguse, tausta, pilti täiendavad aksessuaarid jne.

Ei ole mõtet koormata pilti lauatäie asjadega, vaid tuleks leida üks või paar toitu täiendavat elementi (nt klaas, kahvel, lill vmt). Kompositsiooniliselt meeldib Renele kasutada kordusi. Tihtilugu mõjub nt ühe pokaali asemel kaks huvitavamalt.

Väga oluline on see, kuidas toit on taldrikule-alusele asetatud. Tähelepanu peaks pöörama toidu tasakaalule pildil (värv, tekstuur, varjud jne). Siinkohal tuleb kindlasti kasuks jällegi kokaraamatute ja ajakirjade lappamine.

Rene armastab toidu pildistamisel stiilielemente kasutades enamasti pastelsemaid toone, liiga intensiivsed värvid mõjuvad tema arvates pealetükkivalt, juhivad tähelepanu toidult kui peamiselt kõrvale. Rene väldib üldiselt taustal punast tooni, kuid loomulikult on mingis kontekstis ka punane omal kohal. Lemmikuteks on helesinine ja heleroheline. Rene toob oma eelistuste toetuseks näite, et sushi serveerimisel kasutatakse enamasti helesinist alust just seetõttu, et helesinine toon muudab toiduainete värvuse eriliselt kirkaks. Erksamate värvide kasutamine on omal kohal siis, kui toit ise on värvivaene. Samuti aitab toitu esile tõsta garneering (basiilik, tüümian, purustatud piprasegu, maasikad jne).

Loomulikult peaks toit olema värske, sest just siis on värvid erksad ja loomulikud. Salatitel ja puuviljadel aitab värskust rõhutada veega piserdamine (nt pihustiga). Liha ja kalaroad saab apetiitsemaks muuta õliga pintseldades, kuid peaks jälgima, et toit ei jääks mõjuma liialt rasvaselt.

Fotograafia tähendab valgusega joonistamise kunsti ning nagu iga kunstiliigi puhul tuleb ka foto puhul arvestada olulisel määral subjektiivsuse faktoriga. Kui Rene ise armastab enda sõnul toidu pildistamisel nö skandinaavia stiili – puhas, selge, pigem hele jne, siis üldiselt meeldib talle öelda: “objektiivid on vägagi subjektiivsed:)”.

Algajal fotograafil soovitab Rene kindlasti läbi katsetada erinevad lähenemised fotokunstile ning siis leida endale sobiv käekiri, millega väljendada oma kunstiannet ja ideid selles vallas. Tänapäevane tehnika annab selleks juba väga head võimalused.

Autor: Agnes Taro
Fotod: Rene Riisalu