Näpunäiteid algajale linnupildistajale.

See on lühijuhend algajale linnupildistajale, milles õpetame sammhaaval, kuidas saada kütkestavaid linnupilte.

SISSEJUHATUSE ASEMEL
Kui Sa oled linnupildistajana algaja, siis see väike juhend on Sulle abimeheks, et orjenteeruda linnupildistamise põnevas maailmas. Käsitleme siin samm-sammult läbi erinevad võimalikud lindude pildistamiskohad ja –tingimused. Erinevatele pildistamisolukordadele tuleb üsnagi erinevalt läheneda. Vaatleme kuidas pildistada kodustatud või vangistuses olevaid linde, lendavat lindu või suurt linnuparve. Lindude märkamiseks ja leidmiseks tuleb teada lindude eluviise, õppida nende käitumist ja tunda  toitumiskohtasid. Alustada tasub kõige lihtsamast – linnud, kes elavad ja tegutsevad koduaias või siis suunduda hoopis loomaaeda, lindude aedikute suunas.

Alustame
Kui oled otsustanud alustamiseks minna loomaaeda, siis on sellekski vajalik teha mõningast eeltööd. Paljud linnud, kes on päeva jooksul passiivsed, muutuvad aktiivseks nende toitmise ajal. Teades neid aegu, on võimalus saada palju huvitavamaid võtteid. Loomaaia puhul peab pildistaja arvestama ka mitmete ebamugavustega, mis tulenevad loomaaia spetsiifikast – need on tihedad puurivõred ja klaas, millest läbi saab linde vaadelda, kuid samas teevad pildistamise üsna ebamugavaks.

Teiseks lihtsaks võimaluseks on lindude pildistamine oma aias või pargis. Sageli toidetakse aedades või parkides linde ja linnud on inimesega harjunud. Aias pildistamisel on väga lihtne end varjata ja pildistada näiteks läbi lahtise toaakna. Ka siin on hea eelnevalt vaatluse abil tundma õppida lindude käitumist. Paljud linnud ei tule toituma kogu päeva vältel, vaid eelistavad seda teha hommiku- või õhtutundidel jne.

Kõige keerulisem on pildistada linde vabas looduses. Siin on vajalik suurem looduse tundmine – millistel aladel linnud liiguvad, mis kellaaegadel on nad aktiivsed, mis kuus toimub pesitsemine või läbiränne. Loomulikult peab ka tehniline varustus olema lindude looduses pildistamiseks sobiv. Vahel tuleb kaaluda kuidas looduses varjuda. Kas selleks on olemas sobivad looduslikud tingimused, kas fotograafil on sobiv riietus ja kas on vajalik varje ehitamine?

Palju vajalikku loodusinfot võid leida järgmistelt internetilehekülgedelt:
Eesti Ornitoloogiaühing
Looduskalender

VAJAMINEV VARUSTUS
Kui Sa mõtled, et hea õnn pole linnupildistaja “varustuses” tähtsal kohal, siis mõtle veel kord…
Mitte kuidagi ei saa linnupildistaja hakkama ilma teleobjektiivita. Isegi kui Sa pildistad linde loomaaias või suuri linnuparvi, siis 300 mm fookuskaugus oleks vähim millega õnnestuks pildistada võte, kus lind täidab enamuse kaadrist. Hea valgusjõuga 300mm objektiiv maksab paraku kopsaka varanduse. Samas on praegu pakkumisel lindude pildistamiseks sobiva vahemikuga Nikkor AF-S 200-500mm f5.6 VR objektiiv. Selle objektiivi hinna ja kvaliteedi suhe on väga hea!

Kui Sul pole üldse teleobjektiivi, on seis linnupildistamise mõttes väga kurb. Samas on võimalik investeerida ka tagasihoidlikuma fookuskaugusega objektiivi, näiteks Nikkor 70-200mm f2,8 ning soetada sinna juurde telekonverter. Telekonverter on optline seade, mis  asetub teleobjektiivi ja kaamera vahele ja suurendab vastavalt fookuskaugust 1.4x (TC-14E III), 1.7x (TC-17E) või 2x (TC-20E III). 200 mm fookuskaugus muutub vastavalt 280mm, 340mm või 400mm fookuskauguseks. Kui Sul on kaamera sees DX-formaadis sensor, siis võid arvestada iga fookuskauguse suurenemist veel 1.5x (Nikoni peegelkaamerate sensori äralõikefaktor on 1.5). Telekonverterid maksavad oluliselt vähem kui suure fookuskaugusega objektiiv, kuid pead arvestama, et telekonverter vähendab objektiivi valgusjõudu kuni kaks astet.

Monopood
Kuna teleobjektiiv võib kaaluda mitu kilogrammi, siis abivahendina võib kasutada pildistamisel monopoodi. Monopood ei taga kaamera täielikku fikseerimist, kuid on abiks kaamera stabiilsuse tagamisel.

ABIVAHENDID

Statiiv
Statiivi kasutamine teleobjektiiviga pildistamisel on väga oluline. Mida pikema fookuskaugusega objektiivi kasutame, seda lühem peaks olema kasutatav säriaeg. Paraku seavad looduses valgustingimused säriaja valikuvõimalustele väga ranged piirid. Soovitame statiivi Sirui, millel on komplektis ka kuulpea.

Fotokott
Sobiv fotokott peaks mahutama kogu Sinu varustuse. Kott ise peab olema võimalikult kerge ning omama kindlasti vihmakatet. Vähetähtis pole ka see, et Sul on võimalus avada fotokotti täiesti hääletult. Kõigile neile omadustele on mõeldud Think-Tank fotokottide juures.

Varje
Kokkupandav ja kergesti paigaldatav varje on võimalik poest osta. Samas tasub kaaluda ka kohapeal leiduvast materjalist varje ehitamist. Püsivarje eeliseks on see, et linnud jõuavad sellega piisavalt kaua harjuda.

KAAMERA SEADED

Linnupildistamisel tuleks kaamera seaded varem hoolikalt läbi mõelda. Enamasti pole pildistamise ajal võimalik sellega suures ulatuses tegeleda ning parem, kui jääb pigem aega mõelda hetke tabamisele ja kompositsioonile.

Linnupildistamisel on enamasti kasutusel lahtisem ava. See tagab olukorra, kus teravussügavus on pildil väiksem ning taust jääb meeldivalt udune ning toob pildistatud linnu rohkem esile. Lahtisem ava loob ka ühe täiendava meeldiva olukorra – mida suuremat ava me kasutame, seda lühema säriajaga saame pildistada. Väiksema ava kasutamine on põhjendatud, kui soovid suurendada pildil teravussügavuse ala. Arvesta, et see võib tähendada pikema säriaja kasutamist või tundlikkuse tõstmist (ISO suurendamist). Kui pildistad käelt ja kaamera pole statiiviga fikseeritud, siis võiksid arvestada, et terava pildi saamiseks peab võtte ajal olema säriaega tähistav numbernäitaja  suurem kui kasutatava fookuskauguse näitaja. Näiteks: kui kasutad 300 mm fookuskaugust ja Sinu kaamera DX sensor on 1.5x äralõikefaktoriga, siis Sinu kaamera säriaeg peaks olema 1/450 sek või kiirem. Pikemat säriaega tuleks kasutada kui soovid jätta pildile liikumismeeleolu. Lendava linnu pildistamisel on pikema säriaja kasutamisel ja kaadri n.ö. “kaasa vedamisel” võimalik saavutada tausta liikumisest tingitud udusus. Sellises võttesituatsioonis on kasulik kasutada autofookuse jälgiva teravustamise režiimi. Kui kaamera objektiivi või kaamera korpusesse on sisse ehitatud stabilisaator, siis võib see seade aidata paari astme võrra pikema säriajaga pildistamisel, ilma et tekiks kaamera enda liikumisest tingitud udusust. Samas soovitaksin pildistabilisaatori välja lülitada, kui kaamera on fikseeritud statiivile.

Kui soovid linnu liikumist kindlasti “külmutada”, siis võid arvestada, et säriaeg peaks olema vähemalt 1/500 sek. Kuid see säriaeg ei pruugi olla piisav, et teravana kujutada lendutõusva linnu tiivalööki või sööstlennul olevat röövlindu.

Kaamera seadistuste kontrollnimekiri

Paigalseisev lind

1. Kaamera säritusprogramm A (Av).
2. Lahtisem ava (väiksem avaarv).
3. ISO 100 või 200.
4. Autofookuse seadistus: lukustuv teravusüsteem (AF-S).
5. Sisselülitatud pildistabilisaator.

Liikuv lind

1. Kaamera säritusprogramm S (Tv).
2. ISO 100 kui soovite jätta liikumist uduseks või 200 või enam, kui soovite liikumist “külmutada”.
3. 1/125 sek või pikem säriaeg kui soovid liikumist näidata udusena.
4. 1/500 sek või lühem säriaeg kui soovid kiiret liikumist “külmutada”.
5. Liikumist jälgiv autofookussüsteem (AF-C)
6. Sarivõtte kasutamine

1. KODU- VÕI LOOMAAIAS LINDUDE PILDISTAMINE

Looma- või koduaias on lihtne alustada linnupildistamise võtete harjutamist.

• Kus see võimalik, oota millal linde toidetakse või uuri millal seda tehakse.
• Püüa liikuda võttepositsioonil nii, et esiplaanil ja taustal ei oleks segavaid detaile.
• Kui oled positsioonil, vaata kas puurivõre või piirdeklaas jääb kaadrisse.
• Aseta objektiiv võimalikult klaasi või puurivõre lähedale. Püüa jätta puurivõre kaadris nii, et see ei läbiks pildistatavat lindu.
• Kasuta suuremat ava, et udustada detailid, mis ei asu fookuses.
• Jälgi, kas pildistatava linnu taustal pole segavaid objekte.
• Komponeeri lõplikult kaader.
   

2. PAIGALOLEVA LINNU PILDISTAMINE

Jälgi kuidas on pildistatav lind valgustatud. Kas tulevad esile detailid, või kontuurid?

• Seadista kaamera säritusrežiimile A (Av), ISO 100 ja objektiivi ava lahtiseks. Valgusmõõtmiseks kasuta keskkaalutud mõõtmissüsteemi ja tee testvõte. Vaata histogrammi ning  otsusta, kas säritus on sobiv.
• Kui võimalik, siis oota kuni lind liigub otsesest päikesevalgusest varju. Kontrastses valguses pildistades kaovad kujutiselt detailid ja pilt jääb kõrge kontrastsusega.
• Särituse korrigeerimiseks võid kasutada särikompensatsiooni funktsiooni. Reguleerides näitu “+” sümboli suunas, muutub pilt heledamaks, “-“ märgi suunas tumedamaks. Tee uus testvõte ning jälgi muutuseid nii fookuses oleval objektil ja taustal.
• Kui säritus on paigas, kontrolli, et säriaeg oleks piisavalt lühike saavutamaks teravat kujutist. Käest pildistades võib kaamera liikumine kujutise muuta ebateravaks.
• Kontrolli kas lind on kaadris korralikult komponeeritud ja terav?
• Reguleeri ISO tundlikkusele 200 või rohkem, et saavutada piisavalt lühikest säriaega.
• Sea fookuspunkt võimalikult linnu silmale. Kasuta autofookusrežiimi AF-S ja sarivõtet. Tee võte.
• Kadreeri uuesti. Kui linnule teravustada on mingil põhjusel keerukas, siis võib valida teravustamiseks mõne teise objekti, mis on linnuga samal kaugusel. Kui teravussügavus on väike, siis arvesta, et iga eksimus teravustamisel võib rikkuda pildi.

3. LENDAVA LINNU PILDISTAMINE

Lendava linnu pildistamine ei olegi nii võimatu ettevõtmine kui see esialgu tundub – vajalik on kaamera õige seadistamine!
Kõigepealt otsusta, kas tahad staatilist pilti (peatatud hetke) või eelistad pilti, kus lind või tagataust on liikumise tõttu udune? 

• Kui soovid peatatud liikumisega pilti, siis vali säritusrežiimiks A (Av) ISO võiks olla 400 või enam. Kasuta suuremat ava, et saaks kasutada lühemat säriaega ja liikumist peatada.
• Uduse liikumise jaoks vali säritusrežiimiks S (Tv) ISO võiks olla 100 ja säriaeg 1/30 sek ja 1/125 sek vahel. See sõltub muidugi kasutatavast avaarvust ja sellest, kas tahad udustada lindu või tausta.

Kuidas mõõta valgust ja kuidas teravustada liikuva linnu pildistamisel?

• Tee testvõte taustast ja kontrolli histogrammi. Nüüd tuleb arvestada ka pildistatava linnu heledusega. Kui taust on pildistatavast linnust oluliselt tumedam, tuleb kaadrit alasäritada, kui heledam ülesäritada.
• Täpse särituse saavutamiseks kasuta särikompensatsiooni funktsiooni. Reguleerides näitu “+” sümboli suunas muutub pilt heledamaks, “-“ märgi suunas tumedamaks.
• Häälesta autofookuse programm jälgivale teravustamisele (AF-C). Katikurežiimiks vali sarivõte. Vea kaadrit liikuva objektiga kaasa ja pärast teravuse saavutamist tee võtted.

4. LINNUPARVEDE PILDISTAMINE

Linnuparvede pildistamisel ole loominguline vaatenurga ja liikumismulje loomisel.
Sõtub sellest, kas pildistatav parv on staatiline (asub maa- või veepinnal, puudel) või lennus. 

• Lennus oleva linnuparve pildistamisel kasuta säritusrežiimi S (Tv),   ISO väärtusega 200 või kõrgem ja säriaeg 1/500 sek või lühem.
• Kui soovid liikumist udustada, kasuta säritusrežiimi A (Av), ISO väärtusega 100 ja säriaeg 1/30 ja 1/125 sek vahel. See sõltub kui udusena Sa liikumist pildil soovid näidata.
• Täpse särituse määramiseks tee testvõte ja kontrolli histogrammi. Särituse muutmiseks kasuta särikompensatsiooni funktsiooni. Kontrolli säriaega, kui see ei ole piisavalt lühike, tuleb tõsta ISO.
• Tee otsus kuhu Sa tahad juhtida pildil vaataja tähelepanu. Kas tahad fookusesse tuua linnu esi-, kesk-, või tagaplaanil? 

Valguse mõõtmine ja teravustamine linnuparve pildistamisel? 

• Õige särituse kontrollimiseks tee kiiresti testvõte, hinnates tausta säritust. Kontrolli histogrammilt särituse täpsust. Kasuta jälgivat autofookust (AF-C) ja sarivõtte režiimi. Kui tahad vaataja tähelepanu juhtida ühele linnule parves, püüa kaamera liikumise abil hoida objekt fookuses.
• Vali fookuspunkt pildil sellele objektile, kuhu tahad pildil tähelepanu juhtida. Kasuta autofookusrežiimi AF-S ja sarivõtte režiimi.

Parimad pildid saad ikkagi siis kui teed piisavalt ettevalmistusi, kogud infot ja tunned looduses toimuvat. Täiuslike linnupiltideni viib fotograafi praktilised pildistamise kogemused ja õnne peab ka veidi olema. Tutvu meie koolituskalendriga!