Tekst: Daniel Leevik

Aja fookus paika! Ei, ikka manuaalselt noh… Nii, korras! Hoia, hoia paigal! Ainult natukene veel. Ära ainult jumala eest käsi värista!

Need on mõtted, mis läbivad videograafi pead keset pingelist võttepäeva. Videograafi eksimisruum on põhimõtteliselt olematu.  Olgu tegemist live kontserti, pulmatseremoonia  või mõne muu tähtsa hetkega, suuremalt osalt on kõik kaameratoru ees lahti rulluv ainulaadne ja kordumatu. Käest lastud momenti uuesti lavastada ei ole võimalik. Ja muidugi, mängib tehnika, selle tähtsa töö juures olulist rolli.

Aga kuidas saab kaamerakere või objektiiv üldse videograafi abistada? Ja siinkohal ei mõtle ma kaameras leiduvat automaatrežiimi. Ei, ma mõtlen seda õudset paigal püsimatut videopilti, mida me kõik ilmselt millalgi oleme näinud. Isegi kogenud operaatoril võivad pikema võtte ajal käsi väsida, või kohvist saadud kofeiinilaks mikrovärina sisse lüüa. Tulemuseks on video, millele on raske keskenduda, meie silm ei suuda kompositsiooni lugeda.

Just siis ongi hea kui kaamera (või objektiiv) hoolitseb selle eest, et kõik väiksemad värinad või liigutused saaksid pildist eemaldatud. Antud tehnoloogia variatsioonidel on palju erinevaid nimetusi, aga Nikkori torude vibratsioonivastase tehnoloogia lühendiks on VR. Ei ei ei, mitte viimasel ajal popiks saanud virtuaal reality, vaid hoopis Vibratsion-Reduction, mis tõlkes tähendab otseselt vibratsiooni vähendamist.

Nikkori VR võimelistes objektiividesse on sisse ehitatud väike arvuti ja isegi veel väiksemad mootorid, mis vastavalt Sinu liigutustele kalkuleerivad läätsede liigutamist vastupidisel suunal. Fakt et Nikoni puhul on VR sisse ehitatud just objektiivi tähendab, et Sa võid hoolimata oma kaamera kerest soovi korral iga kell VRile üle minna. Lihtsalt muretse endale objektiiv, millel näed VR märgistust ja nii lihtne see ongi. VR objektiiviga filmides võid kindel olla, et tulemuseks on stabiilsem videopilt, mida on palju mõnusam jälgida.

Omast kogemusest võin öelda, et VRist on kasu just pikemate teleobjektiivide ees. Nt Nikkor 70-200mm. Kasutades objektiivi maksimaalset ulatust, on VR justkui taevast saadetud kingitus. Kui aga alles alustad fotograafia või videograafiaga on näiteks kindel valik Nikkor 24-70mm VR. Tohutult mitmekülgne objektiiv, milles peituv VR tehnoloogia, teeb videote, aga ka piltide tegemise eriti lihtsaks.

Jah, ka fotograafil on põhjust VR-i objektiive endale muretseda. Ilmselt on Sul ikka tulnud ette hetki, kus valgust on pildistamise hetkel vähevõitu. Ava on juba lahti ja ISOt enam tõsta ei kannata. Siis ei jäägi muud üle kui säriaega pikemaks keerata. No aga kus on statiiv? Ei lähegi vaja. VR lubab olulisemalt pikema säriajaga pilti teha, sest vibratsioon, mis pilti hägustaks on kadunud.

Nikkorite VR tehnoloogia võib iseenesest tunduda keeruline, aga see kõik on väga lihtsasti hallatav. Objektiivi peal on lihtsalt nupp, kust saad VRi sisse ja välja lülitada. Samuti on olemas erinevate „funktsioonide“ valik. Normal ja Active. Active modeis, aitab objektiiv lihtsalt natuke rohkem kaasa. See on mõeldud spordi või  metsloomade filmimiseks/pildistamiseks.

 Kasutades ise erinevate videoprojektide elluviimisel Nikoni DSLR kaameraid mäletan selgelt hetke, kui sain esimest korda VR objektiivi kasutada. See oli nagu mustkunst, mis seal objektiivi sees toimus. Alustades videote tegemisega oli kaamera stabiilsena hoidmine minu kõige suurem komistuskivi ja hetkega oli see probleem lahendatud. Nii et teed Sa fotot või filmi, tuleb VR Sulle igal juhul varem või hiljem kasuks.