Õpime kasutama ISO

By in
701

Kaamerate tootjad armastavad uute kaamerate tutvustamisel kiidelda ISO vahemikuga, kuna ISO numbrid ulatuvad tänapäeval juba miljonitesse. Kuid mida need numbrid tegelikult tähendavad? Järgnevas kirjutises vaatame, mis on ISO ja kuidas kasutada erinevaid ISO seadeid pildistamisel erinevates valgustingimustes, ning kuidas paremini automaatseid režiime kasutades pildistades tulemusi kontrolli all hoida.

ISO viitab Sinu kaamera pildisensori tundlikkuse seadele. See seade saab oma nime Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni (International Organization for Standardization) ehk lühendatult ISO järgi, mis algselt kandis nime Ameerika Standardite Assotsiatsioon (American Standards Association) ehk lühendatult ASA ja sellepärast räägivad mõned vanakooli fotograafid veel ka ASAst.

Just valgustundlikkus on see, mis saab otsustavaks, millised fotod Sinu kaamera jäädvustab ja see on nii olnud juba fotograafia alguspäevadest peale. Kui Sa pildistad keskkonnas, kus on piisavalt valgust, siis ei pea Sinu kaamera sensor olema nii tundlik,  kui vähese valgusega situatsioonis pildistades.

Need, kes on piisavalt vanad, et mäletada filmirulliga pildistamist, teame, et siis otsustasime ISO tundlikkuse üle filmirulli ostes ja kaamera sisse pannes. Digitaalse kaamera ISO seadete võlu seisneb selles, et Sul on igal ajal võimalik ISO tundlikkust muuta.

 

Mida erinevad ISO numbrid tähendavad?
Erinevalt mõnedest teistest seadetest, mida fotograafias kohata võib (avaarv, säriaeg),  on ISO-t küllaltki lihtne mõista. Mida suurem number, seda tundlikum on Sinu kaamera valguse suhtes. Näiteks, kui Sa määrad oma kaamera ISO tundlikkuseks 200, siis on see kaks korda tundlikum kui ISO 100, fotograafias nimetatakse seda ka üheks astmeks. Kui Sa keerad või vajutad oma ISO reguleerimise nuppu, siis Sa näed numbrite suurenemist 1/3 astme võrra, näiteks 100, 125, 160, 200, 250, 320, 400, 500, 640, 800, 1000, 1250, 1600, 2000, 2500, 3200, 4000, 5000, 6400 (ja nõnda edasi). Kolmandiku võrra reguleerimisel on võimalik tulemust seadistada tunduvalt täpsemalt kui ühe astme võrra liikudes.

Kui Sa muudad vaid oma ISO seadet, siis muutub pildi heledus (tingimus on toimiv kui kaamera on manuaalses režiimis ja automaatika ei püüa keskmestada muutuseid mida teete). Kuid, nagu me juba teame, siis seisneb fotograafia erinevate seadete tasakaalustamises. Seega on oluline mõelda ISO peale ka siis, kui on vaja teisi seadeid reguleerida Sulle sobivas suunas, nagu näiteks säriaeg ja ava suurus.

Näiteks, kõrgem ISO tähendab, et sensor on tundlikum, kujutise tekkimiseks on vaja vähem valgust, see võimaldab Sul valida kiirema säriaja (kiire tegevuse jäädvustamine) või muuta ava suurust ja anda fotole sügavam teravussügavus. Kõrgemaid ISO seadeid kasutatakse sageli pildistamisel vähese valgusega situatsioonides.

ISO ja pildi kvaliteet
Kahjuks on ISO kompromisside tegemise seade. Jah, kõrgema ISO kasutamine muudab sinu kaamera valguse suhtes tundlikumaks, kuid see vähendab ka üleüldist pildi kvaliteeti. Kõrgemad ISO numbrid tähendavad suuremat müra ja väiksemat värvidünaamikat. Filmitegijatele meeldivad tihti orgaanilise väljanägemisega kõrge ISO-ga jäädvustatud filmid, kuid väga vähesed neist vaidleksid, et digitaalne müra on hea asi.

See tähendab, et enamuse pildistamise ajast eelistatakse kasutada madalat ISO. Siiski, kui ISO tõstmine on ainus viis saamaks soovitud pilti seoses säriaja ja ava suuruse valimisega, siis see on see ohver seda väärt.

Kõrged ISO seaded moodsatel digitaalkaameratel
On oluline ka mainida, et kõrgemad ISO numbrid tänapäeva moodsatel kaameral on paremad ja oluliselt andestavamad, kui veel mõned aastad tagasi.

See tähendab paremaid fotosid vähese valgusega olukordades ja võimet teha fotosid, mida minevikus lihtsalt ei oleks olnud võimalik teha. Mitte väga kaua aega tagasi oleks peegelkaamera puhul ISO 800-ga pildistades tulemuseks olnud olulise müratasemega ja värvikaduga fotod, kuid tänapäeval ei kannata sa enne, kui jõuad ISO 6400 või idegi kõrgema juurde.

Tänapäeval saad sa täiesti kasutatavad fotod ISO 12 800 juures päris mitmete kaamerate puhul, kuigi megakõrgeid ISO seaded (mis teatud kaamerate, nagu näiteks Nikon D5 puhul, ulatuvad väärtuseni 3 280 000!) peaks hoidma ajaks, mil neid tõesti väga vaja on, kuna need on pigem mõeldud kasutamiseks spetsialistidele erilistes olukordades.

Üleüldine reegel on, et kõrgete ISO seadetega pildistades on tulemus parem nende kaamerate puhul, millel on suuremad sensorid ( tingimusel, et kõik muud näitajad on võrdsed). Siiski, uued kaamerad on selles osas paremad kui vanemad mudelid, isegi siis, kui neil on väiksemad sensorid. Näiteks, Nikon D500 suudab palju paremaid fotosid teha vähese valgusega tingimustes kui aastaid vana täiskaaderkaamera. Pilditöötlust on ka oluliselt parandatud. Kaamerasisene JPEG piltide töötlus võimaldab vähendada müra, mis muudab kõrgete ISO väärtustega tehtud fotod paremaks. RAW failide pildistajatele, kes soovivad parimat pildikvaliteeti, võib tarkvara nagu näiteks Lightroom pakkuda isegi veelgi kõrgematasemelist müravähendust.


Millal kasutada madalat ISO
Kui pildistad situatsioonis, kus on  piisavalt valgust, siis ilmselt ei pea sa ISO väga kõrgeks seadma, et kasutada sellist säriaega ja ava suurust, mis on sulle vajalikud ideaalse pildi tegemiseks. Näiteks õnnestub piisava valgusolukorra puhul saada suur teravussügavus vaatamata sellele, et kasutasin ISO 100. Nagu oleme öelnud, enamik fotograafe soovivad pildistada madalate ISO väärtuste juures (tüüpiliselt ISO 100 kuni 400) just selleks, et saada parim pildikvaliteet.

Veel teised situatsioonid, kus madala ISO kasutamine annab parimaid tulemusi, on staatilise objekti pildistamine statiivilt, sest see võimaldab kasutada pikemat säriaega ja nii pääseb kaamerasse piisav kogus valgust ilma, et peaks muretsema selle pärast, et liikumine jääb pildile udusena. Samamoodi omad Sa stuudios pildistades valguse üle kontrolli ja peaksid alati saama kasutada ka madalat ISO.


Millal kasutada kõrget ISO
Paljud fotograafid ütlevad, et kasutavad kõrget ISO ainult siis, kui see on hädavajalik. Seda sellepärast, et kõrge ISO juures kannatab pildikvaliteet. Samas, kui valgus hakkab kaduma või Sa pildistad siseruumides ja soovid kaamera seaded samaks jätta kui valgusküllastes välitingimustes, siis tuleb hakata ISO ülespoole kerima. Selleks, et saada objektist terav foto, vajasin ma näiteks säriaega 1/400 ja isegi kui objektiiv oli maksimaalse ava ehk F2.8 juures, pidin ma ISO tõstma 3200 juurde, et soovitud säriaega saada. Samamoodi võib tekkida vajadus tõsta ISO 1600-ja juurde, et saada Instagrami väärilist fotot toidust restoranis, kus valgust ei ole piisavalt või tõsta ISO 6400-ja juurde, et teha kiire portreefoto öisel ajal, hoides säriaja samas piisavalt kiire, et foto oleks terav.


Kokkuvõte
Nagu me oleme nüüd selgeks saanud, siis ilmselt soovid sa oma ISO numbri hoida pildistamise ajal nii madalal kui võimalik. Madala ISO väärtuse kasutamine tagab kõige selgemad fotod parimate värvide ja dünaamilise ulatusega.

Siiski ei ole ISO kõrgemaks kruttimine enam tänapäeval nii suur probleem, kui see kunagi oli. Nüüd on võimalik saada suurepäraseid fotosid pildistades seadetega, mis oleksid vaid kõigest mõni aasta tagasi olnud mõeldamatud ja arvestades tehnoloogilisi arenguid, siis asjad muutuvad aina paremaks.

54321
(0 votes. Average 0 of 5)
Leave a reply