Nikon D500 on spordifotograafile sobiv töövahend

By in
201

Tekst ja fotod: Riho Lüüs

30. aprillil 2016 toimus Lätis Kegumsis, motokeskuses  “Zelta Zirgs”, FIM Motokrossi MM 6.etapp. Mul oli võimalus proovida uut kaamerat Nikon D500 koos objektiiviga NIKKOR AF-S 200-500mm f/5.6 VR. Poolkaader kaameraga pole kogemust juba pikka aega, seepärast väike kõhklus puges hinge – kas poolkaader sensoriga kaamerat saab võtta tõsise profikaamerana või mitte? Võin juba etteruttavalt öelda: muretsemiseks pole põhjust, see kaamera vastab ootustele.

Esimene mulje tekib ikka siis kui kaamera esimest korda kätte võtta. Võrreldes igapäevase töövahendiga, milleks on D4s, tundub kaamera päris väike. Sellegi poolest on kaamera käe järgi sobitatud ning nupud asuvad käepäraselt. Kasutades kaamera ees pikemat objektiivi (antud juhul NIKKOR AF-S 200-500mm f/5.6 VR) siis tundub kaamera tasakaalust väljas. Loogiline, et pikkade objektiividega on tasakaal raskema kerega parem, kuid põhjust nurisemiseks ka pole, seda enam kui kasutada monopoodi ja raskuskese tänu kinnitusele objektiivi küljes väga edukalt tasakaalustub.

Spordifotograafi jaoks on kaks teemat, millest ei sa üle ega ümber – autofookuse kiirus ja sarivõtte kiirus. Autofookus koos Nikkor 70-200mm f/2.8 objektiiviga oli igati hea, 200-500mm f/5.6 objektiiviga jäi fikseeriv autofookus veidi antud olukorras võrreldes aeglaseks. Ometi üllatas jätkuva teravustamisega autofookuse töövõime! Laiendatud autofookusega püsib objekt kindlalt teravustamisalas ning tulemus sarivõttega on väga korralik. Isegi kiire liikumise puhul on kümnest võttest 9 teravad. 153 teravuspunkti paiknevad laialt üle kaadri. Eelkõige on ka autofookuse efektiivsus sõltuv kaamera autofookuse seadete reguleerimisest. Sageli kaugemale teravustades liiguvad teravustatud objekti ja kaamera vahelt läbi teised võistlejad. Nüüd on uue funktsioonina võimalik autofookus häälestada vastavalt olukorrale  ning fotograaf määrab ise kui kiiresti peab kaamera teravustama ümber järgmisele objektile, mis teravustamispunkti ette liikus või annab kaamera autofookusele pikema viivise. Kiire ja kaootilise liikumise pildistamisel on see nii oluline teema leidnud selles kaameras lahenduse.

Sarivõtte kiirus on kuni 10 kaadrit sekundis ja mälupuhver salvestab kuni 200 RAW formaadis faili! Ka siin pole enam mingeid fotograafi tööd segavaid piiranguid. Menüüst on nüüd võimalus ka sarivõtte kiirust reguleerida 1 kaadrist kuni 9 kaadrini sekundis. Pigem tuleb ennast harjutada mitte näppu päästikule unustada või menüüst panna piirang mitu sarivõtte kaadrit puhvrisse on kaameral lubatud teha.

Motovõistluse tarbeks on 200-500mm fookuskaugust hea vahemik. Paraku poolkaadri ees muutub vaatenurk tänu väiksemale sensorile oluliselt kitsamaks ning vastab fookuskaugusele 350-750mm! Võistluste pildistamisel oli olukordi kus see fookuskaugus jäi isegi liiga pikaks. Hädast päästis Nikon D750 mille ees oli 200-500mm vahemik just see, mida antud võistluskeskkond pildistamisel vajas. Nagu ma mainisin, on teravustamine spordi jaoks veidi aeglane. Ometi suutis just D500 jälgiv teravustamine toimida hästi. Eraldi tuleb ära märkida väga tõhus pildistabilisaator, mis sageli päästis 2 kuni kolm astet säriaega! Sellisel juhul pole mõtet ka väga kurta, et objektiiv pime ning lahtine ava vaid f/5.6. Kaamera võimekus annab objektiivile märgatavalt tuge.

Kokkuvõttes võib öelda, et spordipildistajad võiks tõsiselt mõelda kaamera Nikon D500 kasutamisele. Poolkaader küll, aga professionaalne poolkaader –  see on kindel!

Olgu teadmiseks, et Eestlastest parima tulemuse tegi MXGP klassis Tanel Leok nr.7 – etapi kokkuvõttes 12. koht.

54321
(0 votes. Average 0 of 5)
Leave a reply