Lähipildistamine nõuab spetsiaalseid objektiive ja lisateadmisi.

By in
453

Looduses on juba esimesi kevade märke. Vähemasti kevade lõhn on juba tunda. Nüüd oleks hea vaadata ka üle oma fotokoti varustus. Täna keskenduksime väga põnevale lähipildistamise teemale. Sageli me märkame esimesi õisi ja liblikaid, kuid kui neid vaadata palju lähemalt, avaneb täiesti teistsugune maailm. Praegu ongi õige aeg soetada vajaminevad vahendid lähipildistamiseks ning teha ka esimesed proovitööd tubastes tingimustes. Ma arvan, et tehnikaga tutvumiseks pole liikuv ja elav loodus lihtsaim variant. Looduses pildistamiseks pead Sa oma tehnikat valdama ja juba teadma mida Sa teed. Alustada võib ka näiteks toas potilille pildistades või olla hoopis palju loomingulisem ning luua abstraktseid pilte täiesti erinevatest situatsioonidest. Olgu nendeks siis veepiisad klaaspinnal, seebimulli vikerkaarevärvides pind või või lähedalt pildistatud linnu sulg!

Lähipildistamisel kasutatakse peegelkaamerate ees makroobjektiive fookuskaugusega 40-st millimeetrist kuni 200 millimeetrini. Lühema fookuskaugusega objektiivid jätavad kaadrisse suurema vaatenurga, kuid selleks, et objekt jääks kaadrisse piisavalt suur, tuleb objektiiviga minna sellele üsna lähedale. Lühikese fookuskaugusega objektiivid sobivad hästi toidupiltide, lillede ning selliste võtete jaoks, kus keskkond on pildil oluline. Loomulikult aitab ka objektiivi kinnisem ava jätta tausta detailsema ja teravamana. Liblikate, putukate ja teiste sarnaste ettevaatlike väikeste loomade pildistamisel tuleks kasutusele võtta pikema fookuskaugusega objektiiv. Teravussügavuse teemat ei saa lähipildistamise juures käsitlemata jätta. Kujutise teravussügavus sõltub tegelikult kolmest parameetrist. Esiteks fookuskaugus. Siin kehtib kindel reegel – mida pikema fookuskaugusega objektiivi kasutate, seda lühemaks muutub kujutise teravussügavuse ala. Teiseks mõjutajaks on objektiivi diafragma. Mida lahtisema avaga pildistame, seda lühema teravussügavusega pildi saame. Lähipildistamisel on see eriti kriitiline, sageli on näiteks lilleõite pildistamisel olukord, kus lahtist ava kasutades saame teravaks vaid väga väikese osa õiest. Kolmandaks on pildistamiskaugus. Ka siin on reegel – mida lähemale liigud objektile, seda lühemaks muutub teravussügavus.

 

Poolkaadrile mõeldud Nikkori 40mm f/2.8 DX objektiiv

Kompaktne kerge ja suurepärase valgusjõuga objektiiv, mis on mõeldus just DX formaadis sensoriga kaamerate ees kasutamiseks, seega Nikoni D3000, D5000 ja D7000 sarja kaameratele.

Objektiivi 40mm fookuskaugus muutub vaatenurga mõttes teie kaamera ees 60mm fookuskaugusega objektiivi vaatenurgaks. Kuid mis oluline, teil on võimalik sellega pildistada olulisemalt lähemalt. Laiem võttenurk sobib hästi olukordades, kus on lisaks objektile vaja näidata ka ümbritsevat keskkonda. Seepärast on ka see objektiiv paljude lemmik, kes pildistavad toitu, lilli ning ehteid. Pidage ka meeles, et see objektiiv sobib mitte ainult lähedalt pildistamiseks, võite kaaluda selle objektiiviga pildistamist kesise valgusega tingimustes ning ma arvan, et olete üllatunud mida see objektiiv suudab. Tänu lahtisele avale f2.8 saate ka tausta piltidel juba meeldivalt ebateravaks, samal ajal kui objekt ise on üliteravalt välja joonistunud. Pean lisama, et tegemist on väga soodsa ostuga lähipildistamiseks mõeldud objektiivide grupis!

Pikema fookuskaugusega objektiivi on vaja selleks, et saada suuremat suurendust ning oleks võimalus lähivõtte ajal viibida veidi kaugemal võttepositsioonil. Selleks on DX formaadis 85mm f/3.5 objektiiv hea valik.

Täiskaader kaamerate objektiive on võimalik kasutada väga edukalt ka poolkaader kaamerate ees!

Selleks, et pildistada putukaid ja liblikaid, on vajalik omada pikema fookuskaugusega objektiive, see tagab, et pildistades ei pea objektiivi liblikale  väga lähedale panema. Ka need sentimeetrid, mis pikema fookuskaugusega juurde tulevad, ei pruugi olla piisavad, et mitte liblikat või putukat lendu meelitada. Ise vahel arvan, et liblika paigalpüsimine on pöördvõrdeline tema iluga. Kui näed väga ilusat liblikat, siis jääb alati sobivast võttekaugusest pool meetrit puudu!

Muide siinkohal on mul poolkaader sensoriga kaamera omanikele hea sõnum. Kui raatsite investeerida täiskaader kaamera ette mõeldud makroobjektiivi, näiteks objektiivi Nikkor Micro 105mm f/2.8, siis muutub teie DX sensoriga kaamera ees antud objektiivifookuskaugus vastavaks fookuskaugusele 157mm. See on paljude liblikate ja putukate pildistamiseks vägagi sobiv fookuskaugus.

http://store.iamphotographer.eu/EE/6116/4955/jaa632da-60mm-micro-nikkor-28g-ed

 

Mõned lihtsad nipid lähipildistamiseks!

Looduses on lähipildistamisel vaja eelkõige tunda oma pildistamisobjekti. Liblikate pildistamiseks pole keskpäev kunagi parim aeg. Sellel ajal on liblikad kõige aktiivsemad ja liikuvamad. Varased hommikutunnid on selleks palju sobivam aeg. Kui päike juba on tõusnud, siis liblikad soojendavad end üles ja peesitavad sageli avatud tiibadega päikesepaistel. See on pildistamiseks parim aeg.

Kas liikumatuid objektte on lihtsam pildistada? Siisiki jah ja ei. Isegi lilleõiest lähivõtte tegemine võib osutuda tõsiseks peavaluks tuulise ilmaga. Tavaliselt on lähipildistamise juures kõige kriitilisemaks teguriks kujutise sügavusteravus. Sageli võib see ulatuda vaid loetud millimeetriteni. Seepärast on iga liikumine väga kriitilise tähtsusega. Appi tuleb tuulevaikne ilm ja loomulikult statiivi kasutamine. Kergema tuule korral olen kasutanud valget vihmavarju. Vihmavarjul on lähipildistamisel kaks olulist omadust. Avatud valge vihmavari tekitab sageli piisava tuulevarju pildistamiskohale. Samuti on võimalik teravat päikesevalgust läbi valge vihmavarju hajutada.

Suureks abiliseks on ka pisike helesti, mille võib ise meisterdada valgest tugevamast paberist või papitükile liimitud kortsutatud fooliumist. Valguse juhtimise saab täielikult aga lähipildistamisel enda kätte haarata kui kasutada selleks mõeldud välklampide süsteemi.

 

54321
(0 votes. Average 0 of 5)
Leave a reply